Eakad autojuhid roolis

Järjest kasvav mootorsõidukite hulk suurendab liikluses eakate autojuhtide avariiriski. Silmahaiguste eriteadlased tunnevad selle üle muret ning peavad vajalikuks senisest detailsemate nägemistestide kasutusele võtmist.

Salisburrys (USA) uuriti 2500 inimesel vanuses 65-84a nägemise muutuseid 2a jooksul. Hinnati 5 erinevat nägemiskomponenti: nägemisteravust, mis on kõige üldisem test, nägemist öösel (pimedas), perifeerset nägemist, st nägemisvälja ulatust, kontrasttundlikkust ja reaktsiooni pimestavale valgusele. Lisaks sellele andsid uuritavad ise kirjaliku hinnangu oma nägemisele. Selgus, et kõige enam oli avariiohuga seotud silma nägemisvälja ulatuse kitsenemine. Selle vähenemisega 30% võrra muutub üsna tõenäoliseks avariivõimalus. Vanemas eas tekkiv ajutalitluste - informatsiooni vastuvõtmine, analüüsimine ja kasutamine - aeglustumine, mis avaldub reaktsiooni kiiruse vähenemises, suurendas avariiriski 50-60% võrra.

Nägemisteravuse kahanemist tuleb eriti arvestada mootorsõidukite juhtidel.

Tavaliselt tehakse mootorsõiduki juhtidele põhiliselt silmade nägemisteravuse test, mis ei arvesta kõiki igapäevaseid sõiduolusid, nt udu, vastutuleva sõiduki pimestavat valgust jm. San Francisco Silma Instituudis 900 65a ja vanemal isikul tehtud uurimusest ilmnes, et nende nägemisvõime kannatab tugevasti udus, ereda valguse käes ning nägemise taastumise aeg pikeneb oluliselt.

Alabama ülikoolis selgitati liiklusohtlikkust silmakae (katarakt) esinemise korral. Ka selles töös võrreldi 55a ja vanematel nägemisteravust. Selgus, et rühmas, kus oli kokku 281 silmakaega isikut, oli oht sattuda liiklusavariisse 2,5 korda suurem kui 105 normaalse nägemisega isikute rühmas.

Nägemisvõime vähenemist, mis on üldine nähtus vanemas eas, tuleb eriti arvestada mootorsõidukite juhtidel. Nii mõnigi kord toob see endaga kaasa senisest elukutsest loobumise ja vajaduse asendada senine töö silmi vähem koormava tegevusega.

Välisajakirjandusest TIINA TAMME