Kartul tervisele 3

Kui porgandeid, kapsast jm köögivilju soovitatakse vitamiinide ja ballastainete pärast süüa osaliselt toorel kujul, siis kartuli puhul jääb see ära, va toores kartulimahl raviks.Toitaineid säästvaim kartulite valmistamise viis on koorega keetmine või ahjus küpsetamine. Kooritud kartuleid keetes kaob kuni 1/3 C-vitamiinist, see kehtib ka teiste vitamiinide ja mineraalainete kohta. Värskete kartulite koorimine ei tohiks kõne allagi tulla. Paljudes riikides süüaksegi prae kõrvale kartuleid koos koorega.

Kuidas kartulit keeta

Salati jaoks tuleks alati kartulid keeta koorega. Kui keedame kooritud kartuleid, siis koorime vahetult enne keevasse, maitsestatud vette asetamist. Kooritakse õhuke koor, et väärtuslikkust koore all säilitada. Keevasse soolasesse vette asetatult pidurdub C-vitamiini lagunemine, keev vesi suleb kartulipoorid, sest tärklis paisub. Kevadel tuleb vanu kartuleid keeta kooritult ja "silmad" välja lõigata, kasutades rohket vett.

Kartuleid ei keedeta kunagi poti ääreni täidetult, vaid jäetakse aurule ruumi. Keetmise ajal viiakse temperatuur miinimumi (vesi "laulab"), sest üle 100o kuumuses hävivad vitamiinid. Ahjus küpsetatud koorega kartulid kaotavad toiteväärtusest vähe ja nad on maitsvad. Puhastatud, kooritud kartul ei tohi kuivana õhu käes seista, sest õhuhapnik oksüdeerib vitamiinid, värvus pruunistub. Riivitud kartuli valmistamisel kaetakse see koheselt märja marliga ja riivimine toimugu vahetult enne taignasse vm segusse asetamist.

Toiteaineid säästvam viis kartulite puhul on nende koorega keetmine või ahjus küpsetamine.

Karuteene toiteväärtusele on kartulipüree valmistamine. Tampimine ja eriti vahule kloppimine viib toitu hulga õhuhapnikku ja tulemus on kurb - jääb järele vaid 15% esialgsest C-vitamiinist. Siis tuleks toitu rikastada toorsalatitega. Säästev keetmisviis on ka aurus keetmine - sobib jahuste, kergesti lagunevate kartulite puhul.

Kartul toiduna

Kartulisalati võib julgelt kanda eesti rahvusroogade suhteliselt piiratud nimistusse. Ka tervislikkuse seisukohalt pole kartulisalatitele midagi ette heita. Salati valmistamiseks on soovitav keeta muredaid kartuleid koorega. Salati kastmeks sobib maitsestatud õli, majonees või hapukoor. Kaubanduses on praegu küllalt mittetraditsioonilisi salatikastmeid ja Santa Maria maitseaineid (eriti Pizza maitseaine), mis kõik sobivad kartulitoitudele. Kel need tervislikud ürdid endal aiast või metsast korjatud, kasutagu neid. Kartul on sedavõrd unikaalne toiduaine, et sobib kokku kõikide teiste köögiviljadega, puuviljadega, gastronoomiatoodetega jt.

Kevadine kartuli-kress-salat

600g keedetud kartuleid, 4 keedetud muna, 100g kress-salatit, 100g majoneesi, 100g hapukoort, soola, suhkrut, pipart, sidrunimahla.

Kartulid ja munad tükeldatakse, sinepimaitseline kress-salat rebitakse näpu vahel peenemaks ja segatakse maitsestatud kastmega.

Külmad ja soojad suupisted on vähem levinud, kuid hea fantaasiaga saame huvitavaid hõrgutisi. Sobib täita keedetud kartulit juustu, singi, paprikaga või mõne muu täidisega (võib ahjus üle küpsetada - saame sooja suupiste), kartulipüree tomati ja juustuga segatult veeretada pallideks, katta riivjuustu või köömnetega jne.

Supid võib keeta liha, puljongikuubikute, kala, seente ja piimaga täiesti vegetaarsena. Kartulisuppidesse sobib eranditult iga köögivili..

Kartuli-munasupp

1,5-2 l puljongit, 7-8 keskmist kartulit (1 kaalub 70-80g), soola, majoraani, porrusibulat maitse järgi.

Viilutatud porrusibul kuumutatakse võis, valatakse keevasse puljongisse kartulilõikudega, keedetakse pehmeks, maitsestatakse. Taldrikusse on valmis pandud hakitud muna ja maitseroheline, supp valatakse peale.

Keedetud kartulid on tervislikud, organismile hästi omastatavad koos külmade või soojade kastmetega. Lisandiks võib kasutada kombineeritud aedvilja toorsalateid või hautisi. Parim moodus kartuli iseseisvalt söömisel oleks kartuli keetmine piimas (eelnevalt keedetakse poolvalmis veega ja seejärel valatakse peale kuum piim, keedetakse valmis). Kuumast piimast võib eraldi valmistada kastme, seda lihtsalt maitsestades sulavõi ja rohke maitserohelisega.

Praetud kartuleid võib süüa iseseisvana maitsestatult küüslaugu, sibula, maitserohelisega või lisaks praadidele.

Kartulipüreed süüakse iseseisvalt maitserohelise, või või kastmetega (nii külmad kui ka soojad) ja lisandina praadide juurde. Järelejäänud püreest võib valmistada järgmisel päeval vormiroa või kotletid. Segada juurde maitserohelist, teisi köögivilju, tangained, tihendainena muna ja jahu.

Ahjus küpsetatud kartulid on maitsvad, eriti täidetult teiste aedviljade või liha-, kala-, piimasaadustega. Omaette poolehoiu on võitnud ahjukartulid fooliumis, mis sobivad ka peolauale,

– juustuga. Suured toored kartulid kooritakse ja lõigatakse pikuti pooleks. Lõikepindadele puistatakse soola, purustatud köömneid, majoraani või hakitud tilli. Pannakse pooled kokku nii, et vahele on asetatud veel viil juustu. Kokkupandud kartulid pakitakse fooliumi, ühenduskoht ülal ja küpsetatakse plaadil ahjus 220oC juures umbes 1 tund.

– Juustu ja suitsupekiga. Sel juhul lõikepind kaetakse täidisainetega, kõige peale asetatakse võitükike ja mähitakse fooliumi poolikuna. Küpsetatakse samuti ahjus.

Täiteaineteks sobivad veel riis (sel juhul kartuli lõikepinnasesse tehakse süvend), kilu, heeringas, liha, vorst, sink jt.

(Järgneb.)

AIVE LUIGELA