Kakskümmend miljonit surmajuhtumit

Nii ei teatanud 1918.a mitte Esimeses Maailmasõjas võitlevate riikide kindralstaabid, vaid tervishoiuministeeriumid. Kogu maailmas leina toonud katastroofi põhjustajaks oli gripp.

Gripp on haigus, mis ei tunne looduslikke takistusi ega riigipiire. Ta levib epideemiate ja pandeemiatena, mis haaravad mitmeid kontinente või tervet maakera.

Grippi tunti juba Hippokratese päevil. Viimase nelja sajandi jooksul on olnud vähemalt 30 ülemaailmset gripipandeemiat. Üks rängemaid sai alguse 1918.a Hispaanias ja levis hispaania haiguse nime all. Kogu maailmas haigestus pool miljardit inimest, seega rohkem kui veerand maakera rahvastikust. Nagu pealkirjas öeldud, suri 20 miljonit inimest. Poolteise aasta jooksul röövis gripp kaks korda rohkem inimelusid kui neli aastat kestnud maailmasõda.

1957.a veebruaris Lõuna-Hiinast alguse saanud ja ka meile jõudnud "aasia gripp" haaras samuti kogu planeedi. Haigestus ligi 2 miljardit inimest e 2/3 maakera rahvastikust. 1968.a sai Aasiast alguse järjekordne pandeemia - Hongkongi gripp. Gripiepideemiaid on registreeritud ka 70-80ndail aastail.

Gripp on tänapäeval maailma levinuim viirushaigus. Ta on ka maailma kalleim haigus. Gripiviirus avastati 1933.a gripiepideemia ajal Inglismaal. Gripiviiruse suurus on 100 nanomeetrit (miljondik millimeetrit). Kui viirust suurendada jalgpalli mõõtmeteni ja sama palju suurendada inimest, siis viimase pikkuseks oleks 600 000 km. See oleks kosmiline gigant, kes võiks maakera peopesale võtta.

...Heiki Maibergi karikatuur.

Hiljem selgus, et grippi ei tekita mitte üks viirus, vaid terve perekond (A0, A1, A2, B ja C). Nende epidemioloogiline tähtsus on erinev. Kõige süütum on C-tüüp, mis põhjustab haigestumist üksikjuhtudena. Palju agressiivsem on tüüp B, kuid tõeline kurja juur on A-tüüp. Organismi immuunsus ühe tüübi suhtes ei kindlusta vastuvõtmatust teise tüübi või alatüübi suhtes.

A-tüüp vahetab pidevalt oma kesta, "nahka" või "kostüümi", mistõttu organism ei oska temaga võidelda. Mitte asjata ei nimetata grippi "tuhande näoga külaliseks".

Levinud on arvamus, et grippi tuleb võtta kui paratamatust, kui loodusõnnetust, millest pääsu ei ole. Tegelikult ei ole see nii. Gripp ei ole tühine haigus. Eriti ohustatud on lapsed ja vanurid. Tüüpiline on järsk, eelnähtudeta algus. Gripiviirused paljunevad ülemiste ja alumiste hingamisteede limaskestal ja saadavad sealt verre mürgiseid aineid. Seepärast on gripile iseloomulikud mürgistusest tingitud üldnähud: külmavärinad, peavalu, valud liigestes, palavik, üldine nõrkus, higistamine, iiveldus, valud silmades ja näo punetus. Hiljem avalduvad katarrinähud hingamisteedes: nohu, aevastamine, nina ja neelu punetus, neelamise valulikkus, hääle kähisemine, kuiv köha.

Ühel on esiplaanil ühed, teisel teised nähud. Erinev on haiguse raskus ja kestus. Üldnähud püsivad 3-5 päeva. Üldine nõrkus võib kesta nädal-paar. Gripp võib tüsistuda bronhiidi, kopsupõletiku, nina kõrvalkoobaste põletiku, keskkõrvapõletiku jt haigustega. Vanemaealistel ägenevad kroonilised haigused.

Gripi tagajärjel võib ka surra. Ohtlikud on verevalumid ajju, maksa, südamelihasesse, silma võrkkesta. Sageli ei ole tüsistuste põhjustajaks mitte gripiviirused, vaid nõrgestatud organismis võimu võtvad mikroobid. Asjata ei öelda, et gripp kuulutab välja surmaotsuse, aga bakterid viivad selle täide.

Tuleb arvestada, et kaugeltki mitte iga nn külmetushaigus ei ole põhjustatud gripiviirustest. Leidub ligi sada liiki viirusi, mis võivad esile kutsuda taolist haigestumist.

Gripipuhangu ajal on kõige tähtsam hügieenireeglitest kinnipidamine. Gripp levib ju piisknakkusena. Miinimumini tuleb viia ruumides toimuvad massiüritused. Ruume tuleb regulaarselt tuulutada. Liigne soe võib "konti rikkuda". Ükski haige, ei laps ega täiskasvanu, ei tohi minna kollektiivi.

MAIDO SIKK