VANA-EGIPTUSE KEELEGA AHVENAMAAL

Eelmise reisikirja lõpetasin soomlasest hea tuttava sõnadega: "Eestisse on mõnus tulla, sest siin saab soome keelega paremini hakkama, kui Soome territooriumil paikneval Ahvenamaal".

Jutt jumala õige. Ahvenamaast räägitud juttudes on tõepõhi all. Neil on oma riigilipp, postmark, miniparlament. Peaaegu kõik lahendatakse kohapeal, ilma Helsingi vahelesegamiseta. Ahvenamaa noormehi sõjaväkke ei võeta, ka ei võta nad pagulasi vastu. Riigikeeleks on ainult rootsi keel. Ka Helsingist tulevad kirjad ametiasutustele peavad tulema rootsi keeles. Poodides kehtib kaks raha - soome mark ja rootsi kroon. Koolis õpetatavaks kohustuslikuks võõrkeeleks on inglise keel. Muud keeled, sh ka soome keel, on valikulised. Soomlaste protsent elanikkonnast on väga väike. Osa elanikkonnast ei valda üldse soome keelt. Kõige parem on vestelda nendega, kes valdavad soome keelt mitte kõige paremini. Kõik jutud saavad räägitud ja mõlemad pooled saavad teineteisest aru.

Kuna minul on ükskama, kas rootsi keel või inglise keel, kumbagi nendest ma ei valda, siis möödunud sajandi viimase aasta suvel olles Ahvenamaal aitas mind hädast välja vana egiptuse kirjakeele enam-vähem valdamine.

Nüüd lugeja arvab, et Tüür ajab pada. Mis kurjavaimu vana-egiptuse keel. Ei ole siin mingit pada ega katelt.

Ühel päeval otsustasin teha korraliku lõuna kalapraega, kas siis ahven (ikkagi Ahvenamaa) või havipraad, mille maitse mul ammu meelest läinud. Restoran valitud. Istun maha. Tuuakse menüü. See on rootsikeelne. Lükkan selle kõrvale. Avaldan soovi rääkida soome keeles. Minule vastatakse rootsi keeles. Püüan selgitada, et ei valda rootsi keelt. Ettekandja läheb üle inglise keelele. Mina olen inglise keeles bum-bum. Lähen üle saksa keelele. Temal jälle saksa keel bum-bum. Vene keelest ei maksa rääkida, temake ei saanud isegi eesti keelest aru. Mida teha? Siis meenus, et oskan vana-egiptuse kirjakeelele sarnast keelt. See tähendab piltkeelt, kujundite keelt. Oskan ju joonistada. Vähemalt karikatuure. Paber ja pastakas välja ning sirgeldan ühe kala. Ettekandja nägu läks naerule. Lööb menüü lahti, näitab ühele lõigule sellest, kus ridamisi oma kümmekond rooga. Et võiksin valida. No mida ma valin, kui rootsi keelt ei oska. Aga siis meenus, et ahvenamaal kutsutakse haugi Ahvenamaa krokodilliks. Tellimine läks kohe lihtsamaks. Tegin joonistatud kalale juurde võrdusmärgi ja selle järgi krokodilli lõuad, mille alla joonistasin panni. Kogu see krempel tähendas, et soovin haugi praetud kujul. Ettekandja naeris pisarateni, aga aru sai. Natukese aja pärast jõudiski praetud haug mu lauale. Moraal sellest: kui sa rootsi või inglise keelt ei valda, joonistada ka ei oska, siis ära kipu Ahvenamaale.

Loo autor Ahvenamaa pealinna Mariehamni äritänaval.

Tegelikult asi nii hull ka ei ole. Ahvenamaale tasub sõita. Esiteks ilus loodus. Ahvenamaa on tegelikult saarestik, mis koosneb ca 6500 saarest ja saarekestest. Suuremad saared on täis pikitud lahekestega - see muudab looduspildi kordumatuks. Ahvenamaa pealinn Mariehamn on kaunis väike linnake, kus muude vaatamisväärsuste hulgas on ka maailmakuulus muuseumlaev Pommern. Üldse on Ahvenamaal muuseume ja näitusesaale üle 30. Ning teiseks. Ahvenamaal olles tabad kaks kärbest ühe hoobiga. Olles Soomes oled ühtlasi ka Rootsis.

Miks ikka erineb Ahvenamaa muust Soomest? Mõni sõna nendele lugejatele, kes tahavad tõmmata paralleele meie vabariigiga. Seda ei otsustanud mitte Soome parlament, vaid Rahvaste Liit 1921. aasta augustis. Pärast Tsaari- Venemaa lagunemist tahtsid ahvenamaalased ühineda oma endise emamaa Rootsiga. Tegid isegi vastavasisulise kirja Rootsi tolleaegsele kuningale, kes ei olnud sellest vaimustatud. Soome aga soovis, et Ahvenamaa jääks nende koosseisu. Küsimus anti lahendada Rahvaste Liidule, kes võttis vastu otsuse jätta Ahvenamaa Soome koosseisu täieliku suveräänsuse alusel neutraalsena. Soome pidi tagama Ahvenamaal riigikeelena rootsi keele, kultuuri ja kohalikud tavad. Vaat nii on lood teisel pool Soome lahte.

EDUARD TÜÜR,
rännumehest karikaturist