Terviseleht 7/2000: Internet sisaldab vähe biomeditsiiniajakirjade täistekste

<a href="http://ap.delfi.ee/cgi-bin/ap/blink.fpl?region=78&bust=644111" target=_blank><img width=468 height=60 src="http://ap.delfi.ee/cgi-bin/ap/bimg.fpl?region=78&bust=644111" border=0></a>
	Internet sisaldab vähe biomeditsiiniajakirjade täistekste Meditsiiniinformatsioonis oodatakse internetilt enam kui ta sisaldab. Selline ebareaalne lootus mõjutab kahjulikult raamatukogude eelarvet. Paljud haiglate administraatorid on järsult vähendanud oma raamatukogudele antavaid summasid või kaotanud raamatukogud täielikult, lähtudes põhjendusest, et teave, mida varem sisaldasid paberkandjad, on nüüd kõik tasuta internetis. Samasugune hoiak levib ka kutseühingute ja akadeemiate administraatorite hulgas. Et kindlaks teha, kas selline arvamus on õigustatud, alustas EBSCO 1997.a uurimust biomeditsiiniliste ajakirjade leidumise kohta internetis. Sama korrati 1998.a ja jätkatakse ka praegu, kuna elektrooniliste ajakirjade arv internetis suureneb pidevalt. Valiti välja 75 ajakirja. Selleks kasutati üldtunnustatud nimestikke nagu Brandoni ja Hilli nimestik, Index medicus ja EBSCO Top 100. Valitud ajakirjade aastatellimuse kogumaksumus 1998.aastaks oleks olnud $ 17 488. Nende ajakirjade loeteluga saab tutvuda internetis aadressil www.ebsco.com/ess/journals. Tulemused olid järgmised: 14 ajakirja veebileheküljed koosnesid vaid trükitud ajakirja reklaamist 15 ajakirja olid esindatud sisukorraga 20 ajakirja jaoks oli esitatud sisukord ja viimase aasta või kahe artiklite sisukokkuvõte 19 ajakirja olid esindatud valikuliste artiklite täistekstidega (üks või kaks põhiartiklit iga väljaande kohta) 7 ajakirja veebileheküljed sisaldasid kõigi artiklite täistekste. Järelduseks võib öelda, et ehkki tehnoloogia on teinud võimalikuks elektrooniliste ajakirjade loomise, muudavad praktilised ärilised põhjused protsessi raskemaks, kui administraatorid ette kujutavad. Elektrooniliste ajakirjade arv küll suureneb ning muutuvad ka tingimused äritehingute sõlmimiseks raamatukogude, müüjate ja kirjastajate vahel, kuid informatsioon on jätkuvalt kallis ja internetis olevate ajakirjade eest tasumine keeruline. Ülikoolid, koolid, organisatsioonid ja ühiskond vajavad inimesi, kes on küllalt targad, et teha otsuseid selle kohta, milliseid informatsiooniressursse osta kogu organisatsiooni tarbeks. Nõuannet on võimalik saada erialaraamatukogudest. Lynn Fortney, EBSCO biomeditsiiniosakonna viitsepresidendi ja direktori artiklit refireeris PEELI MIKELSAAR

	NB! Projekti "Tubakast Lahti" küsimustik tööandjatele

	UUS hind otsekorraldusega tellijatele! Aeg on Terviseleht ära tellida Terviseleht on Facebookis Pakume tööd Varjatud toidutalumatuse artiklid Sõlmi otsekorraldusleping!



	Kas seksuaalkurjategijate keemiline kastreerimine peaks olema Eestis lubatud? jah, vabatahtlikele jah, sunniviisiliselt ei mingil juhul