Tervisekaitseinspektsioon on kui elukeskkonna korrapidaja

Kirjast toimetusele: "Palun kirjutage Tervisekaitseinspektsioonist. Mismoodi see väga paljude asjameestega meditsiiniasutus kaitseb igapäevase kodaniku tervist ja huve? Teie Valter O."

Möödunud aasta 4. maist Tervisekaitseinspektsiooni peadirektorina tööle asunud doktor Tiiu Aro alustab Terviselehele vastamist põhiseaduse tsiteerimisega. "Inimese tervise kaitse on riigi põhiseaduslik kohustus," ütleb ta. "See tähendab, et riik, omavalitsused ning riigis tegutsevad avalik- ja eraõiguslikud asutused-ettevõtjad ei tohi tekitada inimeste tervisele ohtu, vaid peavad tagama ohutu elukeskkonna, ning riik peab korraldama kontrolli selle üle."

Üks ohutu elukeskkonna tagamise tingimus on täita tervisekaitsenõudeid, eeskirju, norme ja muid ettekirjutusi. "Nende täitmist kontrollibki Tervisekaitseinspektsioon," märgib Aro. Ta täpsustab, et inspektsioon ei ole meditsiiniasutus, vaid valitsusasutus. "Me kuulume sotsiaalministeeriumi haldusalasse, meie koosseisus omakorda on 15 maakondlikku tervisekaitsetalitust, Aidsi Ennetuskeskus, Sanitaarkarantiini talitus ja laborid."

Kõigis neis töötab Aro sõnul 400 tervisekaitseametnikku. "Nende järelevalve all on kõik see, mida, kus ja kuidas me sööme, mida seljas kanname, millega remonti ja näiteks make up'i teeme, milline on meie joogi-, supelrandade ja basseinide vesi, kuidas ja missugustes tingimustes õpivad meie lapsed, kas meid ümbritsev müra, mitteioniseeriv kiirgus ja vibratsioon jäävad lubatud tasemele jne," loetleb ta tervisekaitseametnike ülesandeid.

Ametnike töökoormuse kohta toob Aro näite: "Ühe meie inimese kontrollida on ligi 400 toiduainetega tegelevat ettevõtet, kokku on neid üle Eesti meie järelevalve all üle 11 000."

Võrreldes Eesti tervisekaitseametnike arvu naaberriigi Soomega, ütleb Aro: "Seal tegeleb ainuüksi keemiakaupade kontrollimisega igas vallas vähemalt üks ametnik - seega kokku 600. Meil jälgib sissetoodavaid keemiakaupu 2-3 inimest."

Lisaks kontrollimisele on inspektsiooni ja tema allasutuste kohustus pidada arvet nakkus- ja parasitaarhaigustesse haigestumise kohta, muretseda vajalikke vaktsiine, kontrollida vaktsineerimise korraldust ja anda elukeskkonna kohta avalikkusele teavet.

Piltlikult öeldes on Tervisekaitseinspektsioon kui elukeskkonna korrapidaja.

Millised on praegu elanike tervisele kõige suuremad ohutegurid?

"Tervisele ohtlike elukeskkonna tegurite arv on suur - ainuüksi kemikaale on igapäevases kasutuses kümneid tuhandeid. Inimesed ise aga näevad tervisele peamist ohtu sisseveetavates toiduainetes, kardavad nende ülemäärast säilitusainete ja nitraatide sisaldust. Meie järelevalve tulemuste põhjal võib väita, et lubatust rohkem säilitus-, värv- ja lisaaineid on importtoidus küll leitud, kuid see nimekiri on lühike: näiteks mõned värvilised lutsukommid, ketsupid, keeksid, rullbiskviidid, tordikaunistused, üksikud liha- ja kalakonservid jne. Seevastu kodumaiste toidukaupade proovidest leiavad laborandid baktereid (näit salatid) ja varasest köögiviljast liigselt nitraate, kuid seegi arv on väike. Kõigist võetud proovidest kokku jääb nõuetele mittevastavate hulk alla 10 protsendi.

Praegu teeme möödunud aastast kokkuvõtteid ja võime kinnitada, et elukeskkond on paranenud. Tänu ka tervisekaitseametnike järjekindlusele ja meie laborite täiustunud tööle on Eesti lahti saamas sellise koha mainest, kuhu võib tuua mujal kasutamiseks keelatud kaupa."

Kas tervisekaitseametnikud kontrollivad juba lettidele jõudnud kraami või on neil õigus kursis olla ka kauba valmimisega?

"See pole mitte ainult meie õigus, vaid kohustus. Tervisekaitseametniku järelevalve all on ka toodangut valmistavad ettevõtete hügieenireeglitest kinnipidamine, näit pagari- ja kondiitritööstused, sööklad, restoranid jt toitlustusasutused. Meie ametnike kooskõlastuseta ei saa avada uusi ettevõtteid, ja see ei puuduta ainult toitu valmistavaid, vaid ka teenidus- ja kaubandusettevõtteid. Meie järelevalve all on veel juuksuritöökojad, hambaravikabinetid, apteegid, tervishoiuasutused, spordiasutused, majutusettevõtted jne. Kontrollime nendegi hügieenireeglite täitmist."

Missugune on meid teenindavate asutuste hügieen ehk puhtus?

"Olukord on pidevalt paranemas, ja seda ennekõike tänu renoveerimisele-rekonstrueerimisele. Neid kohti, kus pidevalt esineb tervisekaitsenõuete täitmisega probleeme, on näit Tallinnas alla ühe protsendi. Problemaatilisemad neist on saunad, mis vajavad remonti. Ka on üldkasutatavaid, suurele osale elanikkonnast taskukohase piletihinnaga saunu jäänud järjest vähemaks, mistõttu olemasolevatel on suur koormus ja vähe võimalusi pidada vajalikul määral kinni hügieenist.

Pealinnas kontrollitud 56 majutusettevõttest ei vastanud nõuetele kaheksa. Paranenud on olukord kodutute öömajades, kuhu on paigaldatud desinfektsioonikambrid. Korda on saamas ohtlike jäätmete käitlemine, isegi Pääsküla prügila hooldus on paranenud."

Millise hinnangu annavad tervisekaitsjad koolidele ja lasteaedadele?

"Nendes võiks olukord parem olla. Eriti Tallinnas, kus mõned kesklinna koolid on ülekoormatud, koolieinet sööb vaid pool õpilastest ja kehalise kasvatuse tunnid toimuvad mittesobilikes ruumides. Lisaks ei pea paljud õpetajad tunniplaanide koostamisel ja kontrolltööde korraldamisel silmas õpilaste võimeid ja tervist, üle pooltes koolides puudub vajalikul tasemel valgustus. Parem pole seis lasteaedades. Paljud neist asuvad tiheda liiklusega tänavate läheduses, mis viitab, et ruume ei saa tuulutada, seal on lubatust kõrgem müra- ja saastatuse tase. Mitmes koolieelses lasteasutuses toitlustatakse ebarahuldavalt - lapsed ei saa piisavalt kala, liha, kohupiima, juustu, värskeid juur- ja puuvilju, naturaalseid mahlu. On isegi esinenud juhuseid, kus toit on bakteriaalselt saastatud. Lasteasutuste basseinidest võetud veeproovidest osutus üle poole ebarahuldavaks."

Mida saavad tervisekaitsjad olukorra parandamiseks ette võtta?

"Saame teha ettekirjutusi, määrata trahve, mitte lubada avada nõuetele mittevastavat ettevõtet või võtta tegutsemisluba juba tegutsevatelt - sõnaga saame rakendada seadustes ettenähtud ulatuses riiklikku sundi. Kuid jõu näitamine pole kõige peamisem, märksa olulisem on teha ennetus- ja selgitustööd, viia teave elukeskkonna ohtude kohta nendeni, kelle võimuses on olukorda muuta. Aga samas mõistame ju kõik, et tingimuste parandamine (näit sobivasse kohta kõigile nõuetele vastava lasteaia või kooli ehitamine või uue vee- ning kanalisatsioonitorustiku rajamine) nõuab aega ja raha."

Kui tihe kontakt on tervisekaitsjatel elanikega?

"Kogu meie tegevus on suunatud elanike elukeskkonna parandamiseks. Elanikud aitavad selleks ka ise kaasa, sest meie töötajad nii Tallinnas Paldiski mnt 81 asuvas inspektsioonis kui ka maakondade talitustes saavad aastas sadu kaebusi, avaldusi, ettepanekuid. Näit nurisevad elanikud toiduainete kehva kvaliteedi ja realiseerimistähtaja ületamise pärast, paluvad abi joogivee kvaliteedi parandamiseks ja kanalisatsioonisüsteemide korrastamiseks, kurdavad halbade elamistingimuste (sealhulgas liigse müra ja õhu saastatuse) pärast jne."

Kas Tervisekaitseinspektsiooni võib võrrelda omaaegse Vabariikliku Sanitaar-Epidemioloogiajaamaga?

"Inspektsioon koos oma allasutustega on küll teatud mõttes tolle nõukogudeaegse sanepidjaama järeltulija, kuid samas siiski erinev. Oma kogemustest peaarstina võin väita, et sanepidjaama suhe järelevalve all olevatesse asutustesse on muutunud, lisaks kontrollimisele tegeldakse nõustamise ja abistamisega. Inspektsioonis töötab ka palju kunagise sanepidjaama koosseisu kuulunud inimesi, kel on hea väljaõpe ja suur töökogemus. Samas tunneme muret järelkasvu pärast, sest Eestis tervisekaitsjaid ei koolitata. Meie inimesed on valdavalt hariduse saanud kas Moskva või Leningradi kõrgkoolides, omandanud seal lisaks arsti teadmistele epidemioloogi, hügieeniku või näiteks keemiku elukutse. Aga paljud neist on pensionieelikud või pensionieas, samal tasemel noori pole asemele astumas."

Kas saate ka etteheiteid oma töötajate töö pärast?

"Kontrollijad pole kunagi kontrollitavate hulgas populaarsed. Mõistagi läheb nurin valjuks siis, kui tervisekaitseametnik on kellelegi trahvi määranud, tegevusloa ära võtnud või pole andnud kooskõlastust mõne ettevõtte avamiseks. Hiljuti saime kaebuse mehelt, kes ehitas pagaritöökoja valmis, kuid meie ametnik ei lubanud mittesobilike tingimuste tõttu hakata seal leiba-saia küpsetama. Ettevõtja sai pahaseks, sest tema investeering sattus ohtu. Selliste kahetsusväärsete juhtumite ärahoidmiseks soovitan tervisekaitseametnikega hakata nõu pidama juba ettevõtte või mistahes muu terviseriske sisaldava projekti kavandamise ja projekteerimise käigus.

Segaseid olukordi tekitavad ka sellised seadused, mille rakendamiseks ei kaasne ametnike jaoks põhjalikke selgitusi. Näiteks viimati jäid meie ametnikud hätta riigilõivuseaduse muudatusega, mis pani meile kohustuse kontrollida meie järelevalve all olevate ettevõtete riigilõivu tasumist, kuid jättis seoses sellega mõned olulised mõisted lahti seletamata. Ja lõpuks, mis seal salata, olen saanud signaale sellegi kohta, et mõni tervisekaitseametnik ei ole pidanud vajalikuks oma eitavat otsust kliendile piisavalt selgitada või jätnud järelevalvet teostades kliendile ebameeldiva mulje. Iga üksikut juhust kontrollides on selgunud, et põhiliselt on tegemist küll kliendipoolse emotsionaalse arvamuseavaldusega, kuid sellest hoolimata on meil kavas hakata lisaks üldisele erialasele täiendõppele korraldama koolitust klienditeeninduse alal. Peame järjest rohkem pöörduma näoga avalikkuse poole ja olema ise avatud."

JUTA ÜTS