Universaalne ravim — armastus

Ornishi raamat sai tõeliseks megabestselleriks: Ameerika Südameassotsiatsioon tõstis teda rüütliseisusesse – see maailma võimsamaid kardioloogiaorganisatsioone tellis ettekande uurimistöö tulemustest; abielupaar Clintonid palusid teda õhtusöögile Valgesse Majja… Ornish oli seitsmendas taevas.

“Miks ma vaatamata edule ei ole rahul, vaid tunnen ennast hoopis üksiku ja mahajäetuna?” küsis eneselt karjääri tippu jõudev arst-teadlane. Ja jõudis järelduseni: õnn ei sõltu kuulsusest ja edust. Seesmine rahulolu tuleneb hoopis muust. Ta tõestas, et ka raskeid haigusi saab ravida ravimiteta – selleks universaalseks tervendamisvahendiks on… armastus.

“Üksindus ja armastuse puudumine hävitavad tervist mitte vähem kui riskifaktorid suitsetamine, väär toitumine, stress, liikumisvaegus ja geneetilised faktorid,” püüab Ornish veenda. Uudse ravikompleksina pakub ta rasvavaest taimset dieeti, kehalist aktiivsust, grupiteraapiat ning inimlikku lähedust – armastust. Nüüdseks aktsepteerib Ameerikas juba enam kui 40 haigekassat “retseptiga määratud armastust”.

Fundamentalistid, kardioloogid, infektsionistid ja psühho-neuro-immunoloogid otsivad vastust küsimusele, mil moel armastus toimib ajule, kehaomasele kaitsesüsteemile, südame pärgarteritele ning isegi kasvajatele.

Et õnn aitab terve olla, teab ka Stockholmi Karolinska Instituudi psühholoog Kerstin Uvnäs Moberg, kelle uuringu objektiks on oksütotsiini molekul, mis tekib kehas hellitavate puudutuste ja organismi korral. See hormoon kahandab hirmu ja ängi, rahustab, tugevdab ühtekuuluvustunnet ning aktiveerib immunoloogilist süsteemi. Tänu optimaalsele oksütotsiini hulgale veres, mis tekib emotsionaalsest kõrgseisust, tuleb keha tunduvalt paremini toime bakterite, viiruste ja stressiga. Otsese kõrvaltoimena langetavad “silitusühikud vererõhku ja soodustavad/kiirendavad paranemist.

Ornish ei mõtle armastuse all ainult õrnutsemist ja seksi – ka hästi korraldatud sotsiaalne ümbrus kaitseb haiguste ees.

“Sotsiaalselt isoleeritud isikud, võrreldes ühiskondlikult aktiivsete inimestega, haigestuvad viis korda sagedamini. Ka suremus on märkimisväärselt suurem.” Seda kinnitab 50a kestnud uuring Pennsylvania väikelinnas Rosetos.

Partnerluse tervendavat toimet katsetati ahvidega: üksikus puuris kiusati ahvi stressoritega — sähvatuste ja paukude näol. Kortisooli (stressihormooni) hulk tõusis ohtliku piirini. Teise ahvi lisamisega puuri kortisooli hulk kahanes poole võrra. Veel viie ahvi lisamine seltsiks alanes immunoloogilist süsteemi nõrgestava kortisooli tase (ärevuse) normaalsetesse piiridesse.

Harvardi Ülikooli 126 tudengit küsitleti nende läbisaamist vanematega. Nendega hästi läbisaavatest tudengitest haigestus katseperioodil (suhteliselt kergel kujul) vaid 24% ja nad esinesid eksamitel enesekindlamalt; need aga, kes väitsid, et nad oma vanematega läbi ei saanud, kannatasid eksamipalaviku all ja neist haigestus kergemal või raskemal kujul 94%. Uurijad järeldasid, et “…hellus ja armastus ja üksteisest hoolimine on ilmselt biopsühhosotsiaalne, ka spirituaalne puhver, mis alandab stressi ja patoloogiat esile kutsuvaid mõjutusi ning tugevdab kehaomast kaitsemehhanismi”.

(Järgneb.)

BOLESLAW WEIDEBAUM