Tippspordist taandumine

Areenilt on lühikese aja jooksul taandunud treener Sven Andresoo kolm tuntud jõustiklast - tervisesportlaseks on saanud eliitkümnevõistleja Andrei Nazarov ning Eesti rekordiomanikud Liina Põldots ja Kertu Tiitso. Kõik nad kohanevad uue eluga.

Sven Andresoo jätkab teiste talentidega, kellest hetkel tegusamad Kärt Siilats ja Marko Aleksejev. Kolm taanduvat suurkuju on Andresoo ellu jätnud meeldivaid jälgi. Treener on veendunud, et kõik kolm oskavad võistlusspordist targalt lahkuda ega kahjusta järsu loobumisega oma tervist.

Sven Andresoo hindab uut algust

Treener arvab, et Tiitso, Põldotsa ja Nazarovi jaoks ei ole lahkumine tippspordist valuline, sest kõik nad olid jõudnud sportlaseteel päevani, mil nende endi arvates ei tasunud enam edasi teha. "Edasiminekuvõimalus oli küllaltki väike ja kuna oleme praegu tõesti sellises seisus nagu me oleme - midagi on vaja suhu pista, tööl on vaja käia -, siis tekkisid uued mured. Andrei otsib tööd, esialgu on ta oma abikaasa Remigija Nazaroviene treener. Kertu õpib juba teises ülikoolis - juristiks. Liina lõpetas kõrgkooli ja otsib erialast tööd - tema lisaeriala on taastav massaazh ja taastusravi," teatab treener ja rõõmustab, et just äsja oli ta teada saanud, et lastega töötamisest rõõmu tundev Põldots sai pakkumise Nõmme lastehaigla taastuskeskusesse. Liina oodanud seda kohta pool aastat.

Kümnevõistluse suurkujust Andrei Nazarovist on spordis saanud argimõnuleja.

"Selge, et elumuutus, tavalise inimese staatusesse sattumine, on natuke keeruline. Kehaliste koormustega harjunud organism nõuab pidevat koormust, kuid peab harjuma veidi rahulikuma eluga. Argielus ennast leida on praegu üldse raske, ja mitte ainult sportlastel, kes veidi rohkem on jäänud rongist maha kui teised, kes tööturul kogu aja hoidnud silmad lahti. Sportlased on alles pärast seda, kui nad on lõpetanud, hakanud päris tõsiselt mõtlema, kuhu minna. Mingil moel on nad lasknud teised omaealised natukene ette. Asi pole selles, et hakkama ei saaks, et poleks erialast haridust, vaid selles, kuidas leida enda jaoks õige koht."

Taandumisel on erinevad põhjused

Andresoo sõnul taandutakse tegevpordist väga erinevatel põhjustel. "Üks põhjus. Kui sa oled terve, siis tulevad sinuga kaasa ka toetajad. Toetajad lahendavad ära elementaarse eksisteerimise - sportlane tahab ikka süüa ka ja natuke paremini süüa kui tavaline inimene. Kui inimene on aga tükk aega vigastuste küüsis, siis keegi teda ei toeta. Oleme sente lugenud aastaid, lõpuks tüütab ära. Ma ei ütleks, et Liinal oli lagi lõplikult käes ja et Kertul oli lagi täiesti vastas, kuigi - kuid mingit erilist edasiarenemise perspektiivi ka enam ei olnud. Kuid oma tasemel, mis oli korralik kõrge tase, oleksid võinud nad Eestit aidata vähemalt kolm-neli aastat veel. Nad oleksid seda ka tahtnud. Aga oleks siis mingi riiklik tellimus olnud, kergejõustikuliidu huvi näiteks. Kergejõustikuliit on ise raskes rahalises seisus."

Nazarovi tagasiastumine toimus Andresoo sõnul veidi teistsugustel põhjustel kui Kertul ja Liinal. "Andrei vaevles viimased viis-kuus aastat vigastuste küüsis, tal sai ükskord niiöelda mõõt täis. Kuigi ta on praegu terve ja võib-olla isegi päris normaalses vormis, ei ole asjal enam mõtet. Tal on vaim läinud teise asja peale - kuidas Remigijal aidata võimalikult hästi valmistuda olümpiamängudeks. See võtab väga palju energiat."

Andresoo kinnitab, et Kertu ja Liina otsus mõistlikult lõpetada tulnud sportlastelt endilt. "See oli nende endi vaikne otsus. Muidugi arutasime ühiselt, mis perspektiiv oleks veel jätkata. Oleme omavahel alati hästi läbi saanud ja saame ka nüüd."

Vaikne sukeldumine tervisesporti

Andresoo hinnangul on Nazarov osanud abikaasa Remigija kõrval rahulikult tippspordist tervisesporti sukelduda ja ei tee tervisele liiga. Kuid ka Kertu ja Liina on leidnud mõistliku tee. "Ei saa tippspordist ära minna nii, et ühel päeval üldse midagi enam ei tee. Liina käib paar korda nädalas ujumas ja jooksmas, liigutab kolm või neli korda nädalas. Kui oled harjunud suurte koormustega ja siis ühel päeval mitte midagi ei tee - see on päris ohtlik. Kertu teeb praegu vähem kui Liina, korra-kaks nädalas. Ta ei saanud kaua aega oma selga korda, tekkis väike tüdimus ja trots. Nüüd on kõik korras ja teda kisub jälle veidi tegema. Mitte pingutama, vaid mõnusalt oma tervisega tegelema. Ta tahab juba jooksma minna, käib mõnikord ujumas, tuleb meie pundi juurde," on treener uhke.

Mõned aastad tagasi algatas Andresoo oma andekamate õpilastega (Kertu Tiitso, Liina Põldots, Kärt Siilats, Marko Turban, Marko Aleksejev, Erik Talu) liikumise Sydney 2000. Eksperimendis tuli sportlastel minna panga peale - kas kõik või OMi silmas pidades mitte midagi. Koormused olid rängad, kõik ei pidanud vastu. Andresoo ei näe juhtunus õnnetust - tippsport on karm ja asjaosalised teadsid seda.

"Mitme inimese puhul ravisime vanu vigastusi ja tegime kunagi tegemata jäänud operatsioonid nüüd. Näiteks Talul, kes on väga andekas poiss. Praegu on ta põhimõtteliselt terve, kuid pöia kallal on natuke selgusetut - keegi ei saa veel aru, mis seal piinab. Ta tahaks veel joosta, kuid nüüd seab elu vist omad raamid - ta lõpetab kõrgkooli ja on vaja hakata tööle. Kuid Talu on sündinud jooksja," on treener veendunud, sest noormees kerkis ainult aasta-pooleteist kestnud harjutamise järel selgelt esile.

Peaaegu kõik Andresoo õpilased on olnud tudengid. Treeneri arvates ei ole neil spordist argiellu taandumisel tõsisemaid tervisemuresid. "Meil Eestis käib keskmisel tasemel saavutussport - tehakse, kes töö, kes õppimise kõrvalt," üldistab ta ja kuulutab, et kui inimene õppimise kõrvalt iga päev kaks-kolm tundi harjutab, siis ei teki tal tegevspordist taandumisel töö kõrvalt tervisesportlasena jätkates mingeid erilisi probleeme.

URMAS ESLON