Tunne oma keha

Menstruatsiooniga seotud probleemid. Nõuandeid selle kohta, miks menstruatsioon puudub, on vererohke või ebakorrapärane.

Menstruatsioon

Käsiraamatute järgi tekib menstruatsioon regulaarselt umbes iga 28 päeva järel, kuid normaalne on kõik, mis jääb 21 ja 35 päeva vahele. Menstruatsiooniga kaotatakse umbes 35 ml verd, kuigi osal naistel on verekaotus suurem. Viga on selles, et meie organism ei loe käsiraamatuid ja võib toimida üpris teistmoodi. Osadel naistel on menstruatsioonid ebakorrapärased, teistel võivad need olla korrapärased, kuid tekkida pikema aja tagant. Mõnel naisel on menstruatsioon sedavõrd vererohke, et see raskendab igapäevast elu ja võib põhjustada piinlikke olukordi.

Need kõrvalekalded ei pruugi tingimata tähendada, et midagi on korrast ära. Kuid samas kipuvad häirima ja võivad mõnikord viidata selle põhjuseks olevale haigusele, mis vajab ravi. Seega, kui menstruatsioonid erinevad tavapärastest ja teevad muret, on mõistlik arstiga nõu pidada.

Menstruatsiooni algus

...enamikel tütarlastel algab menstruatsioon keskmiselt 13 aasta vanuses, kuid ka kuni 16. eluaastani on kõik täiesti normaalne. Kui ollakse aga nii vanaks saanud ja ei ole veel menstruatsioon alanud või kui on olnud paar üksikut menstruatsiooni, mis uuesti ära jäid, tuleks kindlasti arstiga nõu pidada, et kindlaks teha, kas kõik on korras.

Harvad või ebakorrapärased menstruatsioonid

Seda esineb küllalt sageli noortel tütarlastel. Menstruaaltsükkel muutub tavaliselt korrapäraseks mõne aasta jooksul ja sel perioodil võivad menstruatsioonid esineda harva või olla ebakorrapärased.

Isegi hiljem võib paljudel naistel tsükli pikkus muutuda ja vaid väga üksikud naised oskavad ennustada oma menstruatsiooni täpset alguspäeva.

Mõnedel naistel võib esineda pikk menstruaaltsükkel. Kuni 6 nädalat kahe menstruatsiooni vahel eeldusel, et tsükkel on korrapärane ei ole midagi, mille pärast peaks muret tundma.

Menstruatsiooni algust võivad edasi lükata või selle vahelejäämist põhjustada väga mitmesugused tegurid kaalus allavõtmine, muutused toitumises, ülemäärane füüsiline tegevus ja igasugune stress või ärritus. Kui lähenetakse menopausile, võib menstruatsioonide vahelejäämine olla menopausi esimeseks tunnuseks.

Mõnikord võivad menstruatsioonid täiesti ära jääda, seda seisundit nimetatakse amenorröaks. Selle kõige sagedasemaks põhjuseks on rasedus. Menstruatsiooni ärajäämist võib põhjustada ka tugev kaalus allavõtmine. Menstruaaltsükli häired võivad olla ka söömishäire tunnuseks.

Kui menstruaaltsükkel on muutunud, kui esineb tsüklivälist vereeritust, kui menstruatsioonid on üldse ära jäänud või kui esinevad mistahes muud sümptomid, nagu näit suur verekaotus või valu, tuleb viivitamatult arsti poole pöörduda.

Vererohked menstruatsioonid

Kuidas teada saada, kas menstruatsioonid on liiga vererohked?

Ei ole kerge öelda, kas verekaotus on ebanormaalselt suur, kuna seda on väga raske mõõta või võrrelda. Kui ollakse mures sellepärast, et menstruatsioonid on vererohked, on soovitav konsulteerida arstiga, kuna nemad oskavad seda kõige paremini hinnata.

Kas vererohked menstruatsioonid tähendavad, et midagi on korrast ära?

Mitte tingimata. Mõnedel naistel on menstruatsioonid alati vererohked, see lihtsalt on nii. Teistel muutuvad menstruatsioonid vererohkeks spiraali (emakasisese rasestumisvastase vahendi) paigaldamise järgselt või rasestumisvastaste tablettide ('antibeebipillide') kasutamise lõpetamisel. Menstruatsioonid on vererohkemad ka umbes aasta pärast sünnitust ja vanematel naistel, kel on lähenemas menopaus.

Miks vaevab kogu aeg väsimus?

Põhjuseid on palju, kuid vererohked menstruatsioonid võivad põhjustada tavalisest suuremat verekaotust, mis võib viia aneemia ehk kehvveresuse tekkeni väheneb punaste vereliblede arv, mis transpordivad organismis hapnikku. Kui tuntakse pidevat väsimust, siis tasuks pidada arstiga.

Mida tähendab...
Menorraagia: vererohked menstruatsioonid.
Amenorröa: menstruatsiooni puudumine.
Tsükliväline verejooks: verejooks menstruatsioonide vahepeal.
Oligomenorröa: harvad või vähese vereeritusega menstruatsioonid.

Mida teha, kui ilmnevad vererohked menstruatsioonid?

Kui menstruatsioonid muutuvad järsku vererohketeks selge põhjuseta, peab arstiga nõu pidama. Selle muutuse põhjuseks võib olla hormonaalne tasakaaluhäire, mille korral aitab hormoonravi. Samuti võib põhjuseks olla mõni haigus, mis vajab ravi medikamentidega või operatsiooni.

Vererohked menstruatsioonid võivad olla seotud ka endometrioosi või kilpnäärme alatalitlusega see on nääre, mis asub kaelapiirkonnas ja aitab reguleerida organismi paljusid funktsioone.

Kui põhjust ei leita?

Arst võib määrata ravimeid, mis vähendavad menstruatsiooniaegset vereeritust. Sõltuvalt tervislikust seisundist võib arst soovitada võtta rasestumisvastaseid tablette. Need hoiavad ära ovulatsiooni (munaraku vabanemise munasarjast), mis omakorda vähendab emaka limaskesta paksenemist enne menstruatsiooni.

Kui suure verekaotusega kaasnevad ka muud probleemid, võib arst soovitada operatsiooni.

Hügieeniline kaitse

Kui menstruatsioonid on väga vererohked, vajatakse sobivat hügieenilist kaitset.

Võib kasutada nii hügieenilisi sidemeid kui tampoone. Mõlemaid tooteid on saadaval erineva imavusega. Kui otsustatakse kasutada tampoone, siis tasub teada, et Tampax toodab erineva imavusega tampoone: Mini ja Regular sobivad vähese ja keskmise vereerituse korral, Super keskmise ja rohke ning Super Plus väga rohke vereerituse korral. Menstruatsiooni erinevatel päevadel on erituva vere hulk erinev. Nii tuleb rohke vereerituse korral kasutada suurema imavusega tampoone ja vahetada need väiksema imavusega tampoonide vastu, kui vereeritus väheneb. Ei tasu kasutada suurema imavusega tampooni, kui hetkel vaja ja vahetada tampoone regulaarselt, iga 4-8 tunni järel. Kindlasti lugeda hoolikalt tampoonipakis olevat infolehte ja järgda selles sisalduvaid õpetusi.