Universaalne ravim - armastus 2

Negatiivne stress kahjustab mitte ainult kehaomast kaitsesüsteemi, see võib osutuda saatuslikuks ka südamele infarkti riskifaktorina. Kardioloog Andreas Zeiher küsitleb kõiki patsiente nende kooselusuhete kohta: pikk lahusolek ja/või tüli(tsemine) kahjustavad südant mitte vähem kui rahulolematus oma töötingimuste või kollektiiviga. Psühhosotsiaalne ning emotsionaalne surve soodustavad terve rea stressivastaste ainete, sh vägagi kahjulikuks osutuda võiva C-reaktiivse proteiini teket. "Kolm aastat tagasi tõestati, et igasugused põletikulised protsessid aitavad kaasa arterite lubjastumisele - stress on aga kogu keha haarav üldhaigestumine". Psühhoterapeut Hermann jälgis pikka aega patsiente südame-, mao-, soolestikuhälvete ja reuma ning vähidiagnoosiga. Selgus, et samal ajal depressioonide all kannatavad patsiendid lähima kahe aasta jooksul palju rängemate haigusnähtude käes vaevlesid ja nende suremus tunduvalt kõrgem oli. "Kui hirmud ja depressioonid jäävad ravimata, on haiguste prognoos oluliselt halvem".

Puudutused ja silitusühikud. Milline on meie keha suurim organ? Nahk. Kõik teavad, kui meeldiv on hell puudutus - aga kas seda ka teadsite, et iga puudutus ka tervist mõjutab ja saab kaasa aidata paranemisele, ellujäämisele? Inimlik lähedus on tervendav, puudutused teavitavad ligimese lähedusest. Kontaktivaegus viib isoleerituse, isegi surmani.

Juba XIII sajandil teati otsesest seosest puudutuse ja tervise vahel. Saksa keiser Friedrich II korraldas koletusliku eksperimendi - saamaks teada, millises keeles lapsed hakkavad rääkima, kui nad pole inimkõnet kuulda saanud, lasi ta mõnesid vastsündinuid hooldada minimaalse, vaid hädavajaliku puudutamisega ja sõnadeta. Need katselapsed ei õppinudki rääkima, sest enne seda nad surid. Ajaloolane Salimbene kirjutas: "Nad surid puudutusvaeguse kätte!"

Vastupidiselt eelmisele katsele hoolitseti Miami Instituudis selle eest, et ühe grupi vastsündinutega tegeldi palju ja nad said 3-4 korda päevas hella imikumassaazi - nad võtsid kaalus juurde keskmiselt 47% rohkem ja läksid koju tervelt 10 päeva varem - see andis iga lapse puhul 10 000 dollarit säästu.

Katsetega on tõestatud, et massaazid osutuvad kasulikuks rea haiguse haiguste leevendamiseks, sh astma, autism, seljavalud, vähk, depressioon, arenguhäired, nahahaigused, söömishälbed (buliimia), südamehaigused ja rütmihäired, reumatoidartriit, (traumajärgsed) stressiseisundid jpm.

Dean Ornish kirjutab: "Meil Ühendriikides on puudutusteraapiast palju kirjutatud - ikkagi puudutame üksteist väga vähe. Psühholoog Sidney Jourard jälgis, kui palju paari(kese)d kohvikus istudes üksteist puudutavad - absoluutne rekord on puertoriiklaste käes - 180 korda tunnis; prantslased - 110 korda; ameeriklased - 2 korda; inglased - mitte ühtegi korda. Selgus samuti, et Prantsusmaal puudutavad vanemad oma lapsi 3 korda enam kui USAs.

Teadvus osutub esimeseks sammuks teel paranemisele. Kui suudame mõista puudutuse tähtsust, oskame leida ka teid ja mooduseid, kuidas vahetuid kontakte suurendada/tihendada, ent samal ajal respekteerida eetilisi piire, mis iga puudutusteraapia puhul peaks olema enesestmõistetav.

Raviv puudutus on üks massaazi liike, kus masseerija mõte, kavatsus masseeritavale meditatsiooniseisundis abi anda tähtsat rolli mängib. Oma energiavarusid täiuslikult valitsevad inimesed võivad silitusühikuid edastada ka puudutuseta, teatud kaugusest - sellise ravi eesmärgiks on patsiendi "energiaväljad viia tasakaalu" ja selle kaudu stimuleerida loomulikud kehaomased tervendamisreaktsioonid. Arst Janet Quinn tegeleb raviva puudutusega ja uurib asja olemust; tema meelest on peamiseks tervendavaks jõuks soov teha head, patsiendist hoolimine ja ta olukorrale kaasa tundmine (lahustumata sealjuures ta muredesse). Kontakteerimisvajadust peab ta "inimkonna ürgseimaks vajaduseks ühineda jumalikuga".