Artroos

Artroos (ka osteoartroos)) on valuline liigeseid väärastav haigus, mis võib põhjustada invaliidistumist. Tööalaselt põhjustab artroosi suur koormus liigesele. Arvesse tulevad ka mõningad soodustavad tegurid.

Artroos algab liigesekõhre kahjustumisest (joonis). Pikapeale kõhrekiht mureneb ja õheneb, kuni kulub, nii et luupinnad laiguti paljastuvad. Liigeselähedases luukoes toimuvad muutused, mis tõstavad kahjustatud liigese vastupanu koormusele. Kõhrealune luukude tiheneb ja liigesepinna servadest ulatavad välja luukasvised e osteofüüdid. Kõhre lagusaadused ning lahti hõõrdunud kõhre- ja luutükikesed ärritavad liigese sünoviaalkesta, mis hakkab rohkem liigesevõiet eritama. See võib ajuti liigese turset põhjustada. Kuna liigesevõiet tekib pisut rohkem ja selle omadused on muutunud, siis on liikuma hakates tunda liigeses kangust. Seda tingib ka liigesekihnu välimise, fibrooskihi paksenemine.

Ajapikku liigese liikuvus väheneb ja muutub tema väline kuju, moondub. Seetõttu nimetatakse haigust ka deformeerivaks osteoartroosiks. Kuna liigutused on valusavõitu, siis püütakse haiget liigest säästa, liikumist piirata. Aga seetõttu haige piirkonna lihased kõhetuvad ja tõmbuvad pingesse, nii et viimaks ei saagi liigest enam sirutada. Nii muutub vähehaaval kehahoid ja kõnnak. Artroos kulgeb esialgu aeglaselt ja enamikul haigetest ei kujune püsivaid raskeid vaevusi.

Muutused liigestes tekivad nende ülekoormatuse tõttu mitmete alade füüsilise töö tegijail: nt lukkseppadel, kingseppadel ja maalritel võib artroos tabada väikesi liigeseid käes. Raskuste tõstmine ohustab põlve- ja puusaliigeseid. Baleriinidel võib artroos areneda alajäseme ühes või teises liigeses, eriti labajalas. Istumine mittesobiva kõrgusega laua taga ebahügieenilise konstruktsiooniga istmel põhjustab lülisamba ja õlavöötme väärasendi ning nende ülekoormuse soodustades artroosi teket. Diagnoosimiseks tehakse liigestest röntgenülesvõte või ultraheliuuring, analüüsitakse ka liigesevedelikku ja verd.

Ravi

Peamiselt konservatiivne. Ravivõimlemine, füsioteraapia (ultraheli, impulssvoolud, parafiinimähised), mudaravi, põletikuvastased ravimid, vajadusel valuvaigistid, liigeste kõhrekaitsvad ravimid (nt artrüül), ussi- või mesilasmürki, eeterlikke õlisid sisaldavad salvid, tugivahenditega toestamine ja fikseerimine. Mõningatel juhtudel kirurgiline ravi.

A liigese ehitus normaalselt - kõhr; - liigesekihnu välimine, fibrooskile; - sisemine, sünoviaalkile; - liigeseõõs; - liigestuva luu ots.

B - muutused artroosi korral - luukasvised; - liigeselähedane luu tihenenud; - kõhr hävinenud, liigesepilu kitsenenud; - fibrooskile paksenenud.

NAOMI LOOGNA,
professor