Nii see kevad tuleb

Käes ta ongi, kevadkuu! Kevadist õhku ja värve on juba tunda ja näha. 13. veebruaril avastasin oma aiast õunapuu alt kaks suurt lumikellukeste puhmast. Olid küll kahe sentimeetri pikkused ja õienupud kinni, ent kui mõned neist väiksesse viinapitsi vee sisse panin, virgusid kellukesed pikemaks ja avasid oma valged õied.

Igal hommikul käin maja taga piilumas, et kuidas kellukesed edenevad.

Muide, pelgalt kuu aega ongi sel aastal meie aed lillevaba olnud ja see kuu oli jaanuar. Veel detsembris õitses-helendas aias uhke kollane võõrasema. Üks ainuke küll, aga see-eest päris kopsakas. Eks ole, pole nagu eriti just põhjamaine looduskirjeldus.

Lõunaeestlastel tuli talverõõmudest juba suu puhtaks pühkida. Suur Eesti suusaüritus Tartu maraton jäeti lumevaeguse tõttu ära. Lund oli sulanud suisa kilomeeter tunnis. Põhja-Eestis on lund vahelduvalt.

Nädal tagasi päikesepaistelisel päeval nägin üht tuttavat meest oma majast mööda suusatamas. Ütles, et polnud 10 aastat suuski alla saanud. Nüüd lõpuks...

Sestap ta püüdleski ka stiili näidata, arendas kiirust, demonstreeris uisusamme.

No nii see kevad tuleb!

SILLE MAKSIMOV