81 aastat Eesti Punast Risti
24.veebruaril möödus 81 aastat Eesti Punase Risti loomisest.

Hans Leesment

13.02.1873.a Abja vald - 26.08.1944.a Tallinn

Lõpetas 1899.a Tartu ülikooli arstiteaduskonna. Oli tudengina Eesti üliõpilaste seltsi kirjatoimetaja ja esimees. Täiendas end Saksamaal, Prantsusmaal ja Venemaal. Osales sõjaväearstina Vene-Jaapani sõjas ja I maailmasõjas. Vabadussõjas oli 1.diviisi arst. Hiljem töötas Pärnus, Peterburis, Pensas, Tartus ja hiljem naistearstina Tallinnas. Oli Tallinnas "Estonia" seltsi eestseisuse liige, sh 3a "Estonia" teatri direktor. 1933.aastast sanitaar-kindralmajor. Hans Leesment oli Eesti Punase Risti asutaja ja president aastail 1919-1940. II maailmasõja ajal oli ta Eesti Rahva ühisabi sanitaarala juht. Autasustatud Vabadusristi III liigi 2.järguga, kokku 31 au- ja mälestusmärgiga, neist 18 välisriikidelt.

Sündis Vabadussõja lahinguis

Eesti Punane Rist sündis Vabadussõja lahinguis. Selle loojaks oli kolmes sõjas osalenud arst, sanitaarkolonel, hiljem kindralmajor Hans Leesment.

Ta meenutab: "Olles tol korral Narva frondil diviisi arstiks ja ühtlasi haavatute ja haigete evakuatsiooni juhatajaks, tundsin olukorda seetõttu oma äranägemise järele. Tulin veendumusele, et teisiti ei saa, peab kutsuma ellu ühe organisatsiooni, kes pühendaks täie energia selleks, et pakkuda kõige primitiivsematki abi haavatutele ja haigetele. Rääkisin läbi mõne agarama seltskonnategelasega. Oldi nõus. Töötasime kiires korras välja organisatsiooni põhikirja, nimeks otsustasime anda Eesti Punane Rist. Uue seltsi asutajad tõttasid üle maa kiiresti Tallinna ja võtsid vastu põhikirja, mille 24.veebruaril 1919.a kinnitas Ajutine Valitsus." Seda päeva loetaksegi Eesti Punase Risti sünnipäevaks, millest tänavu möödub 81 aastat.

H. Leesment: "Ülirohke töö ootas noort seltsi tühja kassaga. Kõigepealt oli vaja korraldada haigemaja sõdurite jaoks. Pärastpoole oli neid Punasel Ristil tervelt 16... Transpordiolud olid ülirasked, ka neid tuli parandada. Raudteevalitsus ehitas Punase Risti ettepanekul mitmed vagunid lahkesti selleks otstarbeks ümber, samuti ehitati terve desinfektsiooni-saunarong frondi tarveteks."

Ajaloolaste andmeil sai Vabadussõja lahinguis haavata ligi 14 000 meest, neist 2600 jäi invaliidiks. Haigestunuid oli ligi 40 000. Haavatute ja haigestunute abistamisel olid suured teened Punasel Ristil. Paljudes kohtades organiseeriti haigemaju (Tartu, Narva, Jõhvi, Rakvere), sisustati kannatanute transportimiseks sanitaarvaguneid. Enamiku Tartu ülikooli kliinikute juurde loodi Punase Risti hospidalid. 1920.a algul tuli võidelda tähnilise tüüfuse epideemiaga.

Eesti Punast Risti abistati

Noort Eesti Punast Risti abistas tõhusalt Rahvusvaheline Punane Rist, eriti USA, Taani, Soome ja Inglismaa. Eriti suur oli USA Punase Risti abi, kes andis 1919.a Eesti Punasele Ristile üle varustust, sidematerjali ja ravimeid 2000 voodi jaoks. Ka pärast Vabadussõda varustas Ameerika Punane Rist Eesti Punast Risti, ülikooli kliinikuid ja omavalitsuste haiglaid.

Kuigi toitu nappis oma rahvalegi, ei unustatud teisi puudustkannatajaid. 1921.a saatis Eesti Punane Rist Venemaa näljahädalistele 3 rongi toiduainetega. Kaasa sõitsid ka Punase Risti tegelased, et kohapeal avada toitlus- ja meditsiinipunkte ja vältida vene ametnike korruptsiooni. Esimese rongiga sõitis kaasa ka Eesti Punase Risti president H.Leesment.

Vabadussõjas 1.diviisi ülemana Viru rindel sõjategevust juhtinud, hilisem Tartu linnapea ja Tallinna ülemlinnapea, kindralmajor Aleksander Tõnisson, meenutab Eesti Punase Risti algusaegu nii: "Eesti Punane Rist on sõja laps. Punase Risti ellukutsumine ja tema appiilmumine just sel silmapilgul oli õnnistuseks noorele riigile. Varsti tekkisid Punasel Ristil oma erilised hästi sisustatud haigete ja haavatute transportimise vagunid. Nendes toimetati abivajajaid lahinguväljadelt haigemajadesse. Narva ja Tapa raudteejaamades avas Punane Rist toitluspunktid. Punane Rist pani käiku saunavagunid."

Kõrgelt hindas Punase Risti osa Vabadussõjas Sõjaväe Tervishoiu Valitsuse ülem sanitaar-kindralmajor Arthur Lossmann oma memuaariraamatus "Rahutus maailmas," (Stockholm, 1961).

Tartu Komitee

Varsti pärast Eesti Punase Risti asutamist kutsuti ellu ka kohalikud Punase Risti komiteed. Vabadussõja vältel tegutses 17 kohalikku komiteed. 1930ndatel aastatel oli neid 21. Eesti Punase Risti Tartu Komitee asutamiskoosolek oli 19.märtsil 1919.a "Vanemuise" ruumides. Iseseisva organisatsioonina alustas Tartu komitee tegevust 1.aprillil 1919.a võttes Tartu "Ühistöölt" üle haigemajad koos inventari ja personaliga. Komitee asus haavatutele ja haigetele arstiabi korralduse etteotsa Lõuna-Eestis.

Kuna töö oli väga laialdane, korraldati see osakondadena. Komiteele kuulus kolm laatsaretti kokku 240 voodiga. Lisaks neile kasutati 310 voodit ülikooli-, linna- ja erahaiglates. Personali aitasid muretseda Tartu Naisseltsi liikmed, kes moodustasid vabatahtliku öövalvesalga. Erilist agarust näitasid üles tütarlaste gümnaasiumi õpilased, kes kahes vahetuses päevad läbi õmblesid haiglapesu ja käisid korjanduslehtedega majast majja.

Tartu komitee esimehed on olnud dr A.Schulzenberg (1919-1923), professor Karl Schlossmann (1923-1925) ja Vabadussõjast osa võtnud kauaaegne linnaarst Gustav-Voldemar Kroll (1925-1939) /eluaastad 1886-1968/.

Punane Rist rahu ajal

Varsti pärast sõda, 1922.a, tunnustas Eesti Punast Risti ametlikult Rahvusvaheline Punase Risti Komitee Genfis. Samal aastal võeti Eesti Punane Rist ka Pariisis asuva Rahvusvahelise Punase Risti Seltside Liiga liikmeks.

Eesti Punase Risti rahuaegne töö oli väga mitmekesine. Loodi invaliidide- ja lastekodusid, sanatooriume ja suvekodusid, korraldati abiandmist maanteedel ja veekogudel, organiseeriti sanitaartransporti, õpetati elanikele esmaabi, abistati puudustkannatajaid ja vanureid. Sanatooriumid olid algselt mõeldud sõjainvaliididele, hiljem võeti vastu ka eraisikuid. Suurt hoolt kandis Punane Rist laste, eriti sõjas orbudeks jäänute eest.

Noorsoo haaramiseks Punase Risti töösse loodi oktoobris 1923.a Eesti Noorte Punane Rist. Mõnel aastal kuulus sinna üle 20 000 noore. Traditsiooniks oli Noorte Punase Risti iga-aastane jõulu- ja lihavõttekinkide aktsioon.

Punane Rist aitas samariitlasi

Eesti Punase Risti samariitlaste organisatsioon loodi 22.jaanuaril 1927.a. Samariitlaste põhimõtteks on ligimese armastus ja tema aitamine. Nende ülesanneteks on esmaabi andmine, vanurite ja puuetega inimeste abistamine, nõu andmine tervishoiuküsimustes, isiklik eeskuju tervislike eluviiside kujundamisel. Punane Rist koos tervishoiuorganitega korraldas samariitlaste ettevalmistamiseks kursusi, mis lõppesid katsetega. 1939.aastaks oli kursused läbi teinud ligi 10 000 samariitlast.

Eriti aktiivselt tegutses samariitlaste Tartu koondis, mida juhtis meditsiiniüliõpilane Ernst Eller (05,02.1906.a-06.08.1959.a), hilisem Tartu maakonna peasanitaararst. Samariitlased korraldasid meditsiinilist valvet suurematel rahvakogunemistel, spordivõistlustel, andsid vajadusel esmaabi töökohtadel. Organisatsiooni kuulus hoolekande lendsalk.

*

Haigete ja kannatanute transporti korraldas Eesti Punase Risti transpordiosakond, praeguse kiirabi eelkäija. See alustas tööd juba Vabadussõja ajal. Kiirabi valves olid Punase Risti õed ja samariitlased.

Punane Rist oli Eesti Vabariigis, nagu kogu maailmas, väga autoriteetne organisatsioon. Punase Risti üritustel olid sagedased külalised Eesti tuntud riigi- ja ühiskonnategelased. Konstantin Päts kuulus Punase Risti Peavalitsuse koosseisu aastaid.

Eesti Punase Risti 20.aastapäeva tähistamisest 5.märtsil 1939.a "Vanemuises" võttis osa Tartu Linnavalitsus terves koosseisus, arvukalt ülikooli professoreid, ärimehi ja teisi prominente.

See oli vaid põgus pilguheit Eesti Punase Risti tegevuse esimesele kahekümnele aastale, mille katkestas 1940.a nõukogude okupatsioon.

Eesti Punane Rist taastati 17.septembril 1991.a toimunud peakoosolekul.

MAIDO SIKK

 

NB! Projekti "Tubakast Lahti" küsimustik tööandjatele
NB!
PALUN LOE ENNEM tellimuse vormistamist!


 
Kas seksuaalkurjategijate keemiline kastreerimine peaks olema Eestis lubatud?
jah, vabatahtlikele
jah, sunniviisiliselt
ei mingil juhul
terviseleht@terviseleht.ee Delfi