Ära unusta südant

Meditsiinilised uurimused tõendavad, et meie südame tervis sõltub suurel määral psühholoogilisest seisundist. Depressioon ja stress, isegi kergel kujul, suurendavad südameatakkide tekke võimalusi ja halvendavad nende kulgu.

Pikaajalises uurimuses rohkem kui 900 soome mehel vanuses 40-60a selgitati stressi mõju südametegevusele. Selleks tehti kindlaks 4a jooksul stressi puhul tekkivaid muutusi unearteri seintes. Selgus, et neil meestel, kel oli suuri raskusi stressist ülesaamisel, oli unearteri seinte paksenemine märksa ulatuslikum kui stressiga hästi toime tulnutel. Unearteri jt veresoonte seinte paksenemine on arterioskleroosi puhul esinev nähtus, mis suurendab südameatakkide tekke võimalusi.

Ehkki seni on vähe teada, mil viisil emotsioonid mõjutavad südametegevust, on teooriaid, mis ütlevad, et negatiivsed tunded võivad põhjustada sellele suurt kahju. Stressi ja depressiooni korral toimub teatud hormoonide sisalduse tõus organismis. Üks neist hormoonidest - adrenaliin võib põhjustada südame rütmihäireid. Teine hormoon, noradrenaliin, tõstab vererõhku ja kolesterooli taset veres. Kolmas hormoon, kortisool kutsub esile kõiki kolme ülalnimetatud reaktsiooni ning mõjutab organismi immuunsüsteemi.

Negatiivsetest psühholoogilistest mõjutustest tingitud südameatakke tekib tunduvalt vähem, kui pöörata tähelepanu ka teistele südamehaiguste riskiteguritele, nagu suitsetamine, kõrge vererõhk, liigne kehakaal jne. Riskitegurite mõju vähendamine või isegi nende kõrvaldamine tähendab üldist elustiili muutmist, milleks on palju võimalusi. Siinjuures pööratakse tähelepanu mõningatele, eeskätt psühholoogilisest tasandist lähtuvatele võimalustele.

Psühhoteraapia

Prof Redford B.Williams Duke ülikoolist (USA) soovitab depressiooni ja stressi korral kognitiivset e tunnetusravi. See aitab ratsionaalselt hinnata oma tundeid ja mõtteid. Depressiooni korral näivad kõik asjad ja sündmused lootusetuna ning haige suhtub teistesse inimestesse eemalehoidvalt. Ravi läbiviimisel luuakse tihe kontakt arsti ja haige vahel ning analüüsitakse ühiselt tekkinud probleeme ja nende lahendamise võimalusi.

Leia sõpru!

Üksildus mõjub rusuvalt ja lühendab eluiga. Kliiniline uurimus 292 patsiendil näitas, et neil südamehaigetel, kes elasid sotsiaalselt isoleeritult, tekkis südameatakke ja isegi surmajuhte tunduvalt enam kui kaasinimestega tihedalt kontakteeruvatel patsientidel. Seejuures selgus, et üksilduse negatiivne mõju südamele oli naistel enam väljendunud kui meestel. Uurimuse autorid on veendunud, et sotsiaalne isolatsioon teeb naised enam vastuvõtlikuks stressile. See avaldab neil tugevamat mõju hormonaalsele seisundile ning naised tunnetavad üksildust rohkem kui mehed. Kirjeldatud töös tehti veel huvitav tähelepanek: südamehaiguste riskitegurit seas osutus üheks olulisemaks sotsiaalne isolatsioon.

Lemmikloomast on kasu

On kindlaks tehtud, et inimestel, kes omavad lemmiklooma, on märksa vähem probleeme kõrge vererõhuga. Texas-El Paso ülikoolis läbiviidud uurimus näitas, et lemmiklooma omanikel oli südamehaiguse taastusravi edukam (96%) kui neljajalgseid sõpru mitteomavatel patsientidel (77%). Selle põhjuseks peavad uurimuse autorid seika, et lemmikloom vajab hoolitsust ja tähelepanu ning see sunnib inimest aktiivsele tegevusele, mida ta ilma selleta ei teeks. Omades koera või kassi aga ka mõnda teist lemmiklooma, on inimesel olemas aus ja omakasupüüdmatu sõber ning sotsiaalne tugi.

Ära unusta südant!

California südamespetsialist Rollin McCraty soovitab stressisituatsiooni sattudes suunata oma tähelepanu südame piirkonda ja vähemalt 10 sekundi jooksul kujutleda, et "hingad läbi südame". Samaaegselt on oluline luua tugev positiivne emotsioon, meenutades aega, kui kõik oli hästi. Positiivne emotsioon toimib toetavalt südamerütmile ja tõstab keha funktsioone. Ka heal muusikal on suur mõju ja on kirjeldatud juhtumeid, kus muusika abil on ravitud südame rütmihäireid.

Välisajakirjadest TIINA TAMME