"Vaibunud viiside kaja"

Eesti levimuusika varajasemaid aegu käsitlev üllitis jõudis müügilettidele. 500 leheküljest koosnevast raamatust saame teada salajaseks jäänud teavet, mida ei võinud nõukogude aastatel käsitleda. Põhjalikku uurimistööd ilmestavad sadakond huvitavat fotot. Raamatu esimese peatükis tutvustatakse eri kergemuusika liikidega: kabaree, varietee jt. Levimuusika ajalugu käsitlevas lõigus jõutakse pooleldi huumoriga isegi 16.sajandisse ja torupillide juurde. Terve raamatu ulatuses tuleb juttu paljudest laulukogumitest ja lugude algallikaist.

Mööda ei vaadata ka mitmetest meediaväljaannetest, ringhäälingu tegevusest jm muusikat mõjuvatest abivahenditest.

Palju lehekülgi on õnneks pühendatud kunagistele kuulsamatele tantsuorkestritele. Saame teada, kuidas tantsumuusika hakkas tasapisi "svingima", kasvades kokku jazziga. Ühes pikemas osas käime kirjaridade abil läbi paljudes eesti lokaalides, kus mängisid enamasti 5-8liikmelised restoraniorkestrid, kohvikutriod jm koosseisud. Huvitav on seda näit võrrelda 60.aastate või nüüdisajaga. Mitmed lugejad võivad esmakordselt teada saada, et aktiivsete pillimeeste hulka kuulusid näit tuntud RAMi solist Georg Metssalu jt. Viimane oli Tallinna restoranides paremaid trummareid. Tantsuorkestreis käisid "patustamas" isegi Gustav Ernesaks ja Hugo Lepnurm. Muidugi mitte kirikuorelil. Viimatimainitutest põhjalikum levimuusik oli tšellot ja trumme mänginud Tiit Kuusik, kes laulis ilma võimenduseta orkestri saatel "Sinu silmad on nii sügavad nagu Volga". Kõik see toimus enne saksofoni keelustamist, enne "kitarriste" ja süntesaatoreid. Muusikaajaloolises mõttes on huvitav lugeda, kuidas jazz tungis vaevalisi teid mööda kontserdilavale ja kus äärmiselt solvavatele arvustustele vaatamata veelgi jõulisemalt püsima jäädi. Saame tuttavaks mitmete orkestrijuhtidega, nagu Victor Compe (laulu "Hõissa poisse"), Johr Peri, Kurt Strobel, Priit Veebel, kes on loonud loo "Kalevite kants" jt.

Raamat tutvustab meid heliloojatega, keda keskealine ja noorem põlvkond ei tunne. Näit Vladimir Padva, Paul Tammeveski (loonud laulu "Paula sul on poisipea"), Arnold Siirak ("Mul iialgi ei elus vea") jt. Pikemalt on juttu Raimond Valgrest, kelle laule kuuleb vist pea igas Tallinna baaris ka käesoleval aastal.

Meeles on peetud tuntud laulutekstide autoreid nagu Viktor Oxvort ("Jää vabaks Eesti meri", ka Oxvorti viis), Sergius Lipp ("Viljandi paadimees", "Ju laias laanes").

Lauljatest tuleb juttu näit esimesest üldrahvalikult tunnustatud levilauljast Aleksander Arderist, keda seostame rohkem ooperiga. Peale kõigile tuntud Eesti esimese Vabariigi sümboli - Artur Rinne - tegemiste kõrval tutvume ka hästi populaarse näitleja Ants Eskola poplauljakarjääriga. Viimane laulis tuntuks "Viljandi paadimehe", "Mürtsub trumm ja pillid hüüavad" jne.

Kahe- ja kolmekümnendatesse aastatesse mahtus käesoleva raamatu valgusel üllatavalt palju.

ANDRES KLEMET