Angioödeemi esineb harva

Kieli sisehaiguste arst Heirich Qyincke kirjeldas angioödeemi esimesena 1882.a. Seetõttu nimetatakse seda haigust Quincke ödeemiks,

Esineb ulatuslikum turse näol ja/või limaskestal. Enamasti tekib turse kiiresti ja mõnikord võib kaduda iseendast. Tursest on haaratud ka sügavamad naha kihid või nahaaluskoed. Näonahk on jäik ja pingul. Häälekurdude (-paelte) piirkonna tursumise korral tekib hääle kähedus ja sageli esineb raskendatud hingamist. Asukohast olenevalt (kõris, soole limaskestal) võib turse mõningatel juhtudel põhjustada eluohtlikke seisundeid.

Haigestuvad nii naised kui mehed (peamiselt nooremas ja keskeas). Turse püsib lühikest aega ja sellele kaasub sagedamini valulikkus ja sügelemine. Mõnikord täheldatakse angioödeemi koos nõgestõvega. Nt mitmel meditsiiniõel diagnoosisime neid penitsilliinist. Eristatakse allergilist (immunoloogilist) ja mitteallergilist (mitteimmunoloogilist) vormi.

Angioödeemi võib põhjustada ka sokolaad.

Allergilise angioödeemi vormi puhul on põhjuseks mingi kindel allergeen, mis võib pärineda ka töökeskkonnast. Allergilise reaktsiooni teke sõltub kas IgE tüüpi immunoglobuliinidest või on vahendatud komplemendist.

Angioödeem on suhteliselt harva esinev kutsehaigus. Kutsehaigust põhjustavad sagedamini ravimid (meditsiiniõdedel antibiootikumid, eriti penitsilliin ja sellele lähedased antibiootikumid). Põhjuseks võib olla veel formaldehüüd, isotsüanaadid, ammoniaak, epoksüvaigu kõvendid (nt alifaatsed polüamiinid), ftaalhappe anhüdriid jt keemilised ühendid. Harva villane või sünteetiline riie. Seda haigust võib mesinikul tekitada mesilase nõelamine.

Angioödeemi kliiniline pilt võib olla erinev. Sageli tekib turse äkki ja kestab mõnest tunnist 2-3 päevani. Sagedamini on haaratud silmaümbrus ja suu piirkond - tursuvad huuled, põsed, silmalaud ja isegi suguelundid. Tüüpiline angioödeemihaige on "kinnipaistetanud silmadega" ja paksude huultega.

Tavaliselt kaob turse järelnähtudeta, kuid kui see tekib sageli ühes ja samas kohas, huultel või huulel, siis võib turse teatavas ulatuses püsima jääda, põhjustades kosmeetilist defekti. Mõnikord tekib turse suulimaskestal ja keelel. Keel võib niivõrd tursuda, et ei mahu enam suhu ning neelamine ja kõne on tugevasti häiritud. Samal ajal tursuvad ka pehme suulagi, kurgunibu ja kurgumandlid. Kõige suuremat ohtu kujutab endast väga kiiresti arenev kõri turse. Rasketel juhtudel progresseerub turse kiiresti, lämbumistunne tugevneb, tekib sissehingamisel ebameeldivalt kriiksuv heli, sest sissehingamine on raskendatud ja toimub abilihaste osavõtul. Selline haige vajab kiiret arstiabi.

Olmetingimustes võivad angioödeemi põhjustada toiduained (munad, pähklid, šokolaad, kala, piim ning toidulisandid). Sagedamini on põhjuseks sissevõetavad või süstitavad ravimid (penitsilliin ja penitsilliinitüüpi antibiootikumid, polümüksiin, tsefalosporiinid, griseofulviin, valuvaigistid, salitsülaadid, vaktsiinid, seerumid jm). Soodustava tegurina võib olla mingi infektsioonikolle organismis. Angioödeemi põhjuse selgitamisel võib abi saada eliminatsiooni- või ekspositsioonitestidest. Angioödeemi ilmnemisel tuleb kohe pöörduda arsti poole.

NAOMI LOOGNA