Iluuisutamine aitab elada

Spordis on oht end vigastada ja tippvormi päevil kergesti viiruste küüsi sattuda, kuid Margus Hernits on veendunud, et just iluuisutamine on andnud talle tervist - haige pole ta oma elu jooksul peaaegu olnudki.

"Ma pole haige olnud viimased viis aastat ja viimase kümne aasta jooksul vist ka ainult kaks-kolm korda kergelt. Tervis on mul küll väga hea olnud ja vigastusi ka ei ole. Selg andis korraks tunda, hakkasin seljavööd kasutama ja läks üle. Põlvedel on mul ka kaitsed, et vigastusi ennetada," kiidab aastaid hoolega harjutanud Hernits oma tugevnenud organismi ja vigastuste õnnestunud ennetamist. Ta loodab, et tugevnenud tervisest on kasu ka järgmistel aastakümnetel.

Hernits harjutab aina targemini

Eesti iluuisutamise esinumber kinnitab, et on aastatega targemaks läinud ja ei pea igal uuel aastal märgatavalt suuremaid koormusi taluma, vaid oskab keha kurnates uusi nüansse arvestada. "Saad aru, mida oled valesti teinud ja seda viga enam ei tee järgmisel aastal. Kui võrrelda, kui palju tegin tänavu ja eelmisel aastal, siis ei saagi öelda, millal tegin rohkem - jah, tänavu tegin lihtsalt targemini."

Tulemused on selgelt näha. Hernits, kes käinud rohkem kui kümnel tiitlivõistlusel, tegi hiljuti EMil oma säravaima etteaste - Viinist toodud kolmeteistkümnes koht kergitas ta ala eliiti. Tegija ise jäi ka rahule.

Hernits pakkus Viinis kütkestava vabakava ja on mõneti imelik, et eesti spordiajakirjanikud ta suurt õnnestumist ainult lühiridades kajastasid. Hernits ise võtab lehemeeste leigust stoilise rahuga: "Kas ma nüüd selles pettusin, et vähe tähelepanu sain... Lihtsalt tavaliselt on olnud rohkem huvi, seepärast tundus, et mis siis nüüd on, mis ma valesti tegin? Võib-olla uued inimesed kirjutasid, kes ei ole eriti asja juures."

Concordia ülikoolis õppiv Hernits ei poolda seda lähenemist uisutamisele, kus rõhutakse üksnes atleetlikkusele ja sellele, mitmekordse hüppe keegi suudab teha. Ta suhtub väikese skepsisega ka jutuks kerkinud vedrudega uiskudesse, mis soodustaksid jõudmist viiekordsete hüpeteni. "Hakkasin ka mõtlema, kuid siis läheb see ainult hüppamiseks, elemendid lähevad raskeks, tuleb rohkem kukkumisi. Aga rahvas ei taha kukkumisi näha - kui näiteks kuldmedalivõitja kukub kaks korda raskeid hüppeid tehes ja samas koreograafiline pool kannatab."

Uisutamiseta ei saa maitset suhu

Uisutamiseta ei kujuta Hernits praegust elu ette ega saa õiget maitset suhu. "Kuigi ma üritan ka teisi asju teha ja mitte lausa uisutamisest elada. Läinud sügisel oli mul natuke raske aeg, põlvega oli probleeme, tulid vaikselt sellised mõtted, mis siis juhtub, kui pean uisutamise maha jätma. Korraks käis mõte peast läbi, et issand jumal, mis siis saab. Et olen tavaline inimene, kes käib iga päev tööl... Jube mõte," meenutab ta.

Õnneks muutub Hernitsa uisutamine aina mõjusamaks, asjatundjad kinnitasid EMil ühest suust, et eestlase liikumine jääl kogub väljendusrikkust. "Koreograafilist poolt olen lihvinud endiselt šveitsi koreograafiga. Mõned on küll pakkunud, et läheksin Venemaale, kuid on teada, mis kavad seal tehakse," viitab Hernits sellele, et oma ala kõige suuremate treenerite juures ei ole sa nendele keegi. "See šveitslane on aga värske inimene, kes ehitab oma nime, tehes teistele kavasid. Kava tehniline pool tuleb aga lihtsalt treenides, ja oma peaga mõeldes."

EMil õnnestus vabakava nii hästi, et Hernitsa sõnul MMiks valmistudes suuri muudatusi ei sünni. Vaid mõned nüansid, mida asjatundmatu ei märka, võivad kõne alla tulla.

MMil üritavad samad mehed, kes EMil Hernitsat edestasid, uutena lisanduvad paar ameeriklast, paar kanadalast ja hiinlast, üks tugev austraallane, üks jaapanlane, üks kõva konkurent Kasahstanist...

Hernits ei karda neist kedagi, tunneb hoopis rõõmu.

Rõõm heast sõidust ja sõpradest

Hernitsale on uisutamine puhas rõõm, tiitlivõistluste kohti ta ei kavanda. "Räägitakse, et kes võtab eesmärgi jõuda kümne hulka ja eesmärgi saavutab, sel on raske uut eesmärki võtta. Mina uisutan lihtsalt sellepärast, et mulle meeldib ja üritan saada kogu aeg paremaks," pihib ta ja lisab, et õnnis hetk, kui tiitlivõistlustel oma kava lõpetad ja tunned, et on hästi läinud. "Sel hetkel on ükskõik, mis koha sa saad, kuhu sind pannakse. Ise ma tean, et olen hästi sõitnud."

On spordialasid, kus üks konkurent ei tunnista teist, meeste uisutamises on Hernitsa sõnul aga koos mõnus seltskond, kellega kohtumist põhjust oodata ja kellest on puudu, kui pikka aega ei näe. "Nendega saab peaaegu kõigiga inimlikult rääkida. Seltskond käib pidevalt koos ja vahetub väga harva," põhjendab Hernits ja lisab, et pinget on vaid kahe praegu valitseva venelase - Jagudini ja Plušenko - vahel. "Nad ei ole kunagi omavahel hästi läbi saanud, ka siis, kui nad olid veel ühe ja sama treeneri juures."

Mõnus ärevus sõpru näha on Hernitsal jälle sees. "Et EMil on juba käidud ja seal läks päris hästi, siis saan minna MMile rahulikuma südamega. Puhkasin pärast EMi nädala ja hakkan nüüd MMiks valmistuma," tõsineb esiuisutaja.

URMAS ESLON