Minimaalselt invasiivne kirurgia

20.saj toimunud uute tehnoloogiate edukäik paljudes eluvaldkondades on toonud meditsiini igapäeva ellu määratult palju muutuseid. Kompuutersüsteemide abil on võimalik diagnoosida haigusi, telemeditsiin on rakendunud ravi teenistusse. Arstid ja haiged külastavad internetti, saamaks infot neid huvitavates küsimustes.

Üheks 20.sajandi meditsiini saavutuseks on minimaalselt invasiivse kirurgia meetodi kasutusele võtmine. Seda tingis praktiline vajadus vähendada patsiendi operatsiooni traumat ja kiirendada tema paranemist. Lühidalt kirjeldades on operatsiooni käik järgmine. Operatsiooniväljal tehakse haige kehapinnale väike sisselõige, kustkaudu viiakse spetsiaalse toru abil kohale vajalikud instrumendid. Kirurg manipuleerib instrumentidega televiisoripildi vahendusel. Televisioonikaamera ei ole suurem tikutoosist, mis on kinnitatud endoskoobi külge. Prof Alfred Cuschieri, kes kasutas esmakordselt Inglismaal 1987.a uut meetodit, eemaldades naishaigel sapipõie, peetakse selle operatsiooni tehnika pioneeriks Inglismaal. "Selleks kulus küll palju aega, kuid see oli suur edusamm," meenutas Alfred Cuschieri hiljem.

Minimaalselt invasiivse kirurgia meetod on kiiresti levinud. See on saanud populaarse nimetuse "lukuaugu kirurgia" ja on eelistatud meetodiks sapipõie eemaldamisel, ka põrna ja mitmete teiste operatsioonide puhul. Minimaalselt invasiivne kirurgiline meetod on tehniliselt raskem kui senikasutatud tavaline meetod. Probleem on selles, et kirurg opereerib telepildi vahendusel, millest ta peab õigesti aru saama. Kuid kirurgia on alati seotud riskiga, ka avatud operatsiooniväljal manipuleerides võib teha vigu.

Välisajakirjandusest TIINA TAMME