Hambad või kaks ainsat kikukest

Teleekraanil maaelusaates küsitletakse haritud keelekasutuse ja meeldiva välimusega 35-40aastast talupidajat. Ta naeratab... ja vuntside alt avaneb hambutu suu, õigemini - ülemises lõualuus on nukral valvepostil vaid kaks silmahammast.

Tallinna keskturul müüb puuvilju noor temperamentne iludus. Kui neiu on eriti heas tujus, viskab ta ostjatega nalja, nii et ta kolm ainsat kikukest välguvad.

Ammu pole koolivenda näinud. Kristiine-keskuses astub ta äkki oma kiiskavast "Volvost", teretab suure äratundmisrõõmuga ja kõik ta kaks ülahammast naeravad mulle vastu.

Tallinna Hambapolikliiniku peaarst Anne Männik: Meie inimesed ei ole kahjuks harjunud oma hambaid tähtsaks pidama. Ma arvan, et asi polegi rahas, sest ka nõukogude ajal, kui hambaid raviti ja proteese pandi praktiliselt tasuta, olid paljudel katkised hambad. Praegugi peavad mõned inimesed olulisemaks ilusat autot ja moodsat riietust kui valget naeratust. Mõni mees kasvatab katkiste hammaste varjamiseks vuntsid, teine hoiab kätt suu ees, aga käiku hambaarsti juurde ette ei võeta. Üle 60 aastastel inimestel on nii meil kui välismaal enam-vähem ühepalju oma hambaid puudu, meil rohkem kaariese (põletikuline hambasööbija) tõttu, mis tekib hoolitsematusest, neil seal sagedamini parodontoosist (hammast ümbritsevate kudede kõhetumine). Ainult et arenenud riikide kodanikud lasevad puuduva hamba otsekohe uuega asendada või proteesid panna.

Kellel on õigus saada Eestis tasuta (haigekassa kulul) hambaravi?

Tasuta hambatäidiseid (plomme) paneme pensionäridele, lastele kuni 18 aastani ja päevastele õppuritele. Haigekassa tasub ka kuni 18aastaste ja päevaste õppurite kvaliteetsed valguskõvastuvad täidised. Tasuta proteesid saavad pensionärid, I ja II grupi invaliidid, lapsed kuni 16 aastani (näit. trauma puhul). Tasuta on ka klambrid laste hammaste asendi parandamiseks.

Seega võib saada tasuta hambaravi märkimisväärne osa eesti elanikkonnast, laias laastus vast iga neljas inimene. Ja ometi ei hoolita tervest esteetilisest välimusest ja tervisest.

Meie kliinik Toompuiestee 4 on ainuke pensionäridele tasuta proteese valmistav raviasutus Tallinnas, sellepärast on näiteks praegu järjekord proteesidele ligikaudu 2 aastat. Aga haigekassa kulul teostavad hambaravi ka teised munitsipaalalluvusega Tallinna polikliinikute hambaravi osakonnad. Meil on 87 arsti, neist 20 on proteesiarstid, kes jõuavad aasta jooksul patsientidele lasta valmistada ligikaudu 4500 proteesi. Kuigi Tallinna Hambapolikliinik on väga suure võimsusega stomatoloogiline tervishoiuasutus, ei saa nõuda, et 20 proteesiarsti suudaksid kõigi elanike proteesiprobleemid lahendada. Rohkem proteese valmistada ei võimalda ka haigekassaga sõlmitud lepingumaht. Tuleks hoopis mõelda, kuidas kaasata Tallinna arvukat erahambaarstide peret samuti pensionäridele hambaproteese valmistama. Ja veel - ka paljud tööl käivad Eesti elanikud ei ole ju suutelised hambaravi eest täielikult maksma. Eriti halb on olukord mõnedes maapiirkondades, kus palgast jätkub vaevalt söögirahakski. Ainult et, kurb küll, ka suurema sissetulekuga inimesed ostavad meelsamini popid kingad või kalli televiisori kui et kulutavad raha oma tervise parandamisele. Meil ei ole veel juurdunud arusaam, et tervis ei ole mitte ainult sõnades, vaid ka tegelikult inimese kalleim vara, mille jaoks tuleb investeerida. Prestiizikas on olla terve!

Proteesiarst võtab mõõdud ja laseb proteesid valmis teha?

Arst võtab mõõdud, valib proteeside kuju ja värvi, proovib neid suhu, hambakroonide paneku puhul töötleb (lihvib) eelnevalt oma hambad. Jäljendid ehk mõõdud saadetakse laborisse hambatehniku kätte, kes need siis valmis teeb. Proteesid pole ju pärishambad, vaid võõrkeha suus. Seepärast tuleb käsikäes arstiga neid korduvalt suhu passitada ja igast ebamugavusest informeerida, et valehambad võimalikult omad tunduksid. Kui proteesid juba valmis, ei saa ikka veel kindel olla, et nad hästi suhu istuvad, sageli tuleb neid veel mitu korda kliinikus kohendamas käia. Aga paljud patsiendid ei informeeri arsti ja kurdavad hiljem tuttavatele, et pandi ebamugavad või inetud proteesid.

Kas kõik proteesid on roosast plastmassist suulaega ja nad tuleb õhtul veeklaasi panna?

Haigekassa raha eest valmistame plastmassist suulaega plaatproteese ja büügelproteese, millel suulage asendab metallist kaar. Kõikidel suust äravõetavatel proteesidel on plastmassist hambad. Omal ajal kasutasime vene hambamaterjali, nüüd ostame "hambad" ainult Läänest. Hambamaterjali värvi ja hammaste kuju valitakse täpselt patsiendi soovil ja proteesiarsti soovitusel. Vanemad inimesed peaksid vältima pärlvalgeid hambaid, et need suus liiga kunstlikud ei paistaks. Proteese ei pea tingimata õhtul veeklaasi panema, kui nad on mugavad, võib nendega ka magada.

Peale täisproteeside nii üla- kui alalõualuule pannakse meil ka tasuta k r o o n e (eelnevalt töödeldud oma hamba peale) ja s i l d u puuduva hamba asendamiseks. Haigekassa ei maksa kinni juveliirseid portselan- ja metallokeraamilisi töid ning panuseid (patsiendi jaoks ekstra laboratooriumis valmistatud täidiseid).

Proteesidega ei saa süüa paljusid toite.

Kas nüüd just paljusid, aga porgandit või kõvavõitu õuna hammustada tõesti ei saa. Ebamugav on süüa ka näiteks mooniseemnetega saia, sest seemned lähevad proteesi ja suulae vahele ja hakkavad hõõruma. Niisugusel puhul tuleks proteesid lihtsalt ära loputada. Õhtul enne magamaminekut peab "valehambad" suust võtma ning pehme harja abil vedela seebi või lahjendatud nõudepesuvahendiga hoolikalt puhtaks pesema ja seejärel ohtra veega loputama. Hambapastaga ei ole soovitav puhastada eriti suust ärakäiva proteesi seda poolt, mis jääb vastu limaskesta, sest pasta sisaldab peeneteralisi hõõruvaid osakesi, mis võivad proteesi pikapeale kulutada ja protees ei istu enam nii hästi suhu.

Kaldun arvama, et paljud inimesed väldivad hambaarsti valu hirmus.

Valuaisting on põhjustatud hambapuuri pöörlemisel tekkivast kuumusest, peaaegu kõigis Eesti hambaravikabinettides on aga tänapäeval jahutusega töötavad seadmed. Patsiendi soovil parandatakse hambaid ka tuimestava süsti järel, mistõttu ei tunne inimene mingit valu isegi siis, kui augud on juba väga suured ja puur juhtub närvi puudutama.

Kodudes on levinud piimas kasvatatav india seen, mis pidavat ära hoidma parodontoosi.

Seenepiim pehmendab ilmselt hambakattu ega lase sellel koguneda. Hambakatus massiliselt esinevate mikroobide eraldatavad toksiinid kahjustavadki hammast ümbritsevaid kudesid, mistõttu hammas hakkab loksuma. Hambaid tuleb hommikul ja õhtul põhjalikult pesta ja hambavahesid puust tiku või spetsiaalse vahatatud hambaniidiga puhastada. Et parandada verevarustust, mis eriti vanemas eas halveneb, võiks igemeid korrapäraselt ka näpuotsaga masseerida. Masseeriv ja sülge soodustav toime on ka ksülitooliga nätsudel, sülg on vajalik suu happelise keskkonna neutraliseerimiseks.

Mõnest hambaarstist räägitakse kui hella käe ja meeldiva jutuga inimesest, teisest aga kui sepa käte ja tusase vaikimisega patsiendi suus tegutsevast tohtrist.

Arvan, et neid sepakätega arste on tänases Eestis küll üsna vähe. Aga palju inimesi käib elu jooksul hambaarsti juures vaid esmaabi saamas - juba põletikus ja valutavale hambale abi otsimas või seda välja tõmbamas. Niisugustel juhtudel pole protseduur kuigi kosmeetiline ja meeldiv arstilegi. Igal inimesel peaks olema üks kindel hambaarst. "Oma" hambaarst õpib aastate jooksul tundma patsiendi iseloomu, hügieeniharjumusi, tal on andmed senise ravi kohta. Sõnaga - oma hambaarsti puhul on ravi ja selle ennetamine kõige tulemuslikum.

Aga ikkagi see vaikiv tohter... Kui ma tooli istudes kuulen vaid "mille üle kaebate?" ja püsti tõustes "sedakorda on kõik", tunnen peale hirmu ka nõutust: mida ta mu isiklikus suus siis ära tegi? Doktor Männik, kas olete nõus, et hea hambaarst peaks patsiendiga protseduuri ajal rääkima: mis ta hamba seisukorrast arvab, mida sellega momendil ette võtab, millal võib sutsuke valulik olla, ja ehk soovitama ka hammaste eest hoolitsemise võtteid? Kirurgi noa all ja hambaarsti toolil patsient ise ju enamasti küsimusi esitada ei saa.

Olen sajaprotsendiliselt nõus, et hambatohter peaks ravi ajal patsiendile oma tegevust meeldivalt selgitama ja usun, et kõik Tallinna Hambakliiniku 87 arsti seda ka teevad.

JUTA ÜTS