Sind aitavad pühad meloodiad

Muusikat on kasutatud haiguste raviks iidsetest aegadest alates. Juba kauges minevikus teati, et see annab inimestele jõu tervenemiseks - muusika ravib keha hinge kaudu. Antiikkirjandusest on lause: "Haige, saa jälle terveks, sind aitavad pühad meloodiad."

Kreeka-Rooma ajastust on teada, et siis raviti reumat, ainevahetushaigusi ja isegi langetõbe pillimängu abil. Täheldati muusika positiivset mõju pulsi sagedusele ja kõrgvererõhutõve ravile. Vilepillimänguga raviti närvivalu, kurtidele anti kuulmine tagasi pasunapuhumisega, ka maohammustustest tekkinud mürgitusi raviti muusikaga. Mürgitutel lasti tantsida kaugetest aegadest pärit viiside järgi, kuni mürk kehast kadus.

Laialt levinud komme oli ravida muusikaga vaimuhaigusi. Piiblist on teada, et kuningas Sauli sagedasi märatsemishooge suutis vaigistada Taaveti kandlemäng.

Sisehaiguste ravil olevaid haigeid sunnib tõbi sageli kauaks voodisse, mis põhjustab tihti kurvameelsust. Sobiv muusika peletab mõneks ajaks haiguse ning inimene saab puhata. Tore on, kui haige saaks muusikapalad ise valida. Eriti sobivad on tuttavad meloodiad, mis seostuvad noorusaja ja meeldivate mälestustega. Valitud pala ei tohi ülearu erutada. Sobib klassika - Tðaikovski, Bach, Schubert jt helimeistrid, meelelahutuslikud, lüürilised ja rahvuslikud viisid. Tuleb arvestada kuulaja soovi ja tema tervislikku seisundit.

Valju ja ebaharmoonilise muusika mõju on vastupidine. Ülepakutult vali estraadimuusika erutab liigselt närvisüsteemi, kutsub esile vereringehäireid, paneb kõrvad pilli lööma jne.

Legend räägib, et Taani kuningas Eerik, hullutatuna kellegi pillimehe muusikast, tappis oma paremad nõuandjad ja rahunes alles siis, kui sama pillimees talle meeldivaid-kauneid viise oli mänginud. Tähtsat osa on muusika etendanud ida- ja põhjarahvaste ravimenetlustes. On teada, et ðamaanid kasutavad peaasjalikult laule ja trummipõrinat ravimisel. Tiibeti kloostrites ravitakse tänapäevalgi pasunapuhumise abil, kusjuures erineva haiguse vastu kasutatakse eri kõrgusega heli.

Tänapäeval on muusikaravi organisatsioon paljudes maades: Ameerikas, Austrias jm. Muusika abil on püütud tohterdada pea kõiki haigusi. Tohterdamine seisneb muusikapala kuulamises ja seda haigele sobivas keskkonnas ja olustikus. Tohtrid on leidnud, et hästi mõjub südamehäirete raviks Händeli, reuma raviks Mozarti, kurvameelsuse, masenduse tohterdamisel Beethoveni muusika. Muusikariistadest on hästi sobivad: klaver, orel, viiul, tðello, puhkpillid, kellamäng jne.

Tohtrid väidavad kindlalt, et helide ebakõla ja lärmakus, st "kila-kola" on põhjuseks, et eriti noorte hulgas on sagenenud närvihaiguste ja vaimsete häirete juhtumid. On arvamusi, et nn moodsa muusika rohkus soodustab vähktõve arenemist ja rohkenemist.

Muusikaravi ühe eriharu moodustavad hääle- ja hingamisharjutused, mis on hingamiselundite ja vereringehaiguste tohterdamiseks. Hingamisharjutustega saab ravida bronhiaalastmat. Paljudes astmaravisanatooriumides on ravikuuri oluliseks osaks hääleharjutused. Edukalt kasutatakse hääleharjutusi kopsutuberkuloosi tohterdamisel ja häälepaelte sõlmekeste ravil.

Hääleharjutusi tehakse kõrge vererõhu raviks, edukalt veel vereringe- ja südametegevuse häirete, kilpnäärmehaiguste ja isegi nägemisnõrkuse puhul.

Katsed ja uurimused on näidanud, et muusika mõjub edukalt närvisüsteemi kaudu inimese üksikutele organitele kui kudedele. Tohtrid on tõestanud, et kaunist ja ilusat naudingut pakkuv muusika avaldab inimorganismi talitlustele tervendavat mõju. Seevastu aga müra- ja lärmirohke, liialdatud rütmikusega ning vastumeelse kõlavärvinguga muusika kutsub organismi talitlustes esile tõsiseid häireid. Katsed on näidanud, et muusikal on mingi mõju isegi taimedele, mis soodustab toitemahlade liikumist ja omastamist taimes.

Uudo Koolmeister