Kaitsepookimine Galapagose saartel

Möödunud aasta augustis viidi Ecuadoris läbi suur vaktsineerimiskampaania. Ecuador on üks vaesemaid Ladina-Ameerika maid. Galapagose saared, asudes ekvaatoril, 900-1200 km kaugusel Lõuna-Ameerika rannikust, moodustavad oma 16 suure ja hulga pisisaartega (7994 km2) väikese tüki Ecuadorist (283 600 km2).

Järgnev artikkel põhineb vestlusel kohaliku rahvastikuga ja saarte ainukese haigla vaktsineerimisosakonna peaarsti dr Bastidasega, kes ühtlasi on vastutav kampaania eduka läbiviimise eest. Kuidas see kulges ja milliste tulemustega?

Kampaania läbiviimiseks oli planeeritud 12 päeva. Sihtgrupiks olid lapsed, rasedad ja viljastumisvõimelises eas naised. Dr Bastidas, kes on juba 10a töötanud saarel, on tulemusega rahul. Muide, tema juhtimise all on saavutatud alati väga hea tulemus. Rohkem kui 100%. Kuidas seda erakordset saavutust seletada?

Keskmiselt sünnib saartel 20 last kuus, kaitsepookimised aga teeb läbi 22 last või rohkem. Need ekstra-beebid on kontinendil sündinud, aga elavad saartel ja saavad oma süstid kodus kätte. Et peale ainukese haigla muud meditsiinilist abi saartel saadaval peaaegu pole, tähendab see ka konkurentsi puudumist. Seega saavutatakse saartel, kus elab 16 000 elanikku, kõrgeim tulemusprotsent kogu Ecuadoris.

Peaarsti sõnul kasutatakse töös parimaid ja kaasaegsemaid vaktsiine. Tuberkuloosivaktsiin tuleb nt Kanadast ja poogitakse vastsündinuile sünnijärgselt. Et enamus lapsi sünnib haiglas, on seda täide viia lihtne. Sünnituse juures viibib tavaliselt ainult arst. Ämmaemandate süsteemi siin ei tunta. Kodussünnitamist peetakse äärmiselt riskantseks. Kohe pärast sündi saab imik tuberkuloosivaktsiini ja 2 tilka elavat poliovaktsiini lastehalvatuse vastu. Dr Bastidas järgib rangelt ülemaalisi ettekirjutusi. Ka poliovaktsiini kohene manustamine pärast sündi kuulub nende ettekirjutuste hulka. Võib öelda, et eranditult kõik imikud on haiglast lahkudes saanud 2 kaitsepookimist. Peale selle saavad nad kaasa ka standardretsepti antibiootikumidele, sest kes teab...

Apteek haigla kõrval on õitsval järjel. Edu saladus peitub muuseas paljudes retseptides, mis patsiendid haiglast lahkudes kaasa saavad. Rahvas on väga religioosne ja usub "jumalasse ning doktorisse". Lapsed sünnivad tihti vanematele, kes ise on veel tiinerieas või vaevalt 20a vanad ning kogenematud. Kriitiliselt mõelda või arstide ettekirjutusis kahelda pole tavaliselt kombeks. Olla kahtleval seisukohal vaktsineerimiste kasulikkuses on ka poliitiliselt ohtlik. Seda kinnitas üks raadioajakirjanik, kel raadios oma peresaade. Avalikult kahtlusi väljendada muudaks lapsevanemad kõhklevaks, paneks neid rohkem jälgima laste tervislikku seisundit pärast vaktsineerimisi. Selline tegevus on karistatav ja väga ohtlik, kui mõelda, et kogu vaktsineerimiskampaania on poliitiline äri.

Kampaania läbiviimiseks olid dr Bastidase käsutuses nimekirjad kõigi vaktsineerimisele kuuluvate isikute nimedega. 1012 last pidid saama vaktsineeritud lastehalvatuse vastu. Lõpptulemus oli 1001 last - suurepäraselt läbi viidud!

Samal ajal võeti esmakordselt Ecuadoris kasutusele ka uus vaktsiin, nimelt PMR (mumps-leetrid-sarlakid). Seda manustati lastele vanuses 1-2a. Arst leidis 134 last, lõplikult aga vaktsineeris 202 last. See tulenes tema sõnul suurest arvust sissesõitnutest just kampaania läbiviimise momendil, kes kasutasid soodsat võimalust end tasuta vaktsineerida. Seda enam, et doktor tegi raadio vahendusel selgitustööd uue vaktsiini tutvustamisel. Ta rääkis mumpsi ja sarlakite ohtlikkusest ja veenis lapsevanemaid laskma lapsi vaktsineerida. Leetrite vaktsiin oli juba varem tuntud ja kasutusel. Loomulikult leidis rõhutamist ka fakt, et uus vaktsiin vanematele midagi maksma ei lähe.

Kes selle kampaania organiseeris, ei tea tohter täpselt öelda, aga arvab, et UNICEF. Aga ettekirjutused on olemas, samuti ettemääratud protsent. Seda ei soovi ta lähemalt kommenteerida.

(Järgneb.)

MERIKE VOHLBRÜCK