Vööroos. Millega tegemist?

Kui kehale vööpiirkonnas ilmuvad villid, tuleb otsekohe arsti poole pöörduda. Vööroos e herpes zoster (zoster on kreeka k vöö) tekib nagu mitte millestki. Õigeaegne ravimine hoiab ära edaspidised komplikatsioonid. Punased plekid nahal, kerge palavik ja naha sügelemine ning kolme päeva pärast on tuulerõuged kadunud. Organismi loomulik vastupanusüsteem on haigusest jagu saanud. Aga haiguse tekitajad viirused ei ole kehast kadunud. Nad jäävad lülisamba lähedale närvisõlmedesse peitunult ja võivad seal aastate kaupa oodata uut võimalust, mille nad saavad siis, kui organismi immuunsüsteem on nõrgenenud kas mõne haiguse, stressi või mõnel muul põhjusel. Nüüd võivad herpese viirused hakata vohama ja nahale tekivad läbipaistva vedelikuga täidetud villid, mis paiknevad vöö sarnaselt ümber keha. Sellest ka haiguse nimetus vööroos.

Vedelikuga täidetud villid paiknevad vööna ümber keha.

Viiruste paljunemine tuleb kiiremas korras peatada. Mõnel patsiendil annab vööroos eelnevalt märku. Nahk kipitab ja sügeleb, aga mingeid muudatusi nahal veel näha ei ole. Haige võib tunda roidumust ja mao ning soolte piirkonnas vaevusi.

Enamasti ilmuvad tüüpilised villid otsekohe ja sellega kaasneb tugev valu. Tähtis on kiiresti arsti poole pöörduda. Arst kirjutab välja ravimi, mis tõkestab viiruste paljunemise, leevendab valu ning lühendab haiguse kestvust.

Mõne päeva pärast muutub vedelik villides haiguseks ja villid kuivavad. Reeglina kaovad villid 7-10 päeva jooksul. Tavaliselt ei jäta nad nahale mitte mingeid jälgi. Armid või nahavärvi muutused on väga erakordsed.

Mõnikord aga peale haigusnähtude möödumist jääb valu: post zoster neuralgia. Risk on suurem vanemate patsientide puhul.

Vööroos on alati vihje organismi vastupanuvõime nõrgenemisele. Ainult arst oskab välja selgitada, kas selle taga ei peitu mõni tõsisem haigus.

Närvivalu leevendamiseks on mitmeid ravimeid, mis mõjuvad patsientidele erinevalt. Arst selgitab välja, milline ravim on parim.

Välisajakirjandusest KOIDULA PIHLAK