Kui skolioosoravi nõuab korsetti

Skolioos on lülisamba kõverdumine külgsuunas. Kerget lülisamba kõverdumist esineb üsna sageli ja seda peetakse tavaliseks asümeetriaks; haiguslikuks skolioosiks nimetatakse lülisamba kõverdumist üle 10 kraadi.

Skolioosi põhjused võivad olla: kaasasündinud lülide arenguhäired; neuro-muskulaarsed hädad (seljaaju vigastus, mitmesugused halvatusega kulgevad haigused); lülisamba traumad; lülikehade luulised kasvajad; kõige sagedamini esineb nn. idiopaatiline ehk iseenesest tekkinud skolioos, seega põhjus teadmata. Skolioosi võib veel tingida alajäsemete erinev pikkus, alajäsemete liigeste jäikus või radikuliit.

Kergekujuline skolioos esineb sageli, kuid neist progresseerub vaid väike osa. Mehhanism ei ole praegu täielikult selge, kuid on teada, et see seostub kasvuga. Võib öelda, et mida nooremalt inimeselt leitakse skolioos, seda tõenäolisem on, et see kasvades süveneb.

Skolioosi ravi võib olla nii konservatiivne kui operatiivne. Jälgimisele kuuluvad kergekujulised skolioosid (ortopeedi juures käimine kaks korda aastas, ravikehakultuur, raviujumine jne.). Statistiliselt on teada, et 10-20 aasta vanustel patsientidel korsett ei väldi kõverduse suurenemist. Sellised patsiendid kuuluvad operatiivsele ravile Tallinna Lastehaiglas.

Mis puutub korsettidesse, siis praegu valmistatakse Eestis kõvast plastist Boston-korsette, harvemini kasutatakse ka pehmet ehk Soft-korsetti. Alaselja valude korral on soovitav kanda selja tugibandaazi, spetsiaalsest elastsest riidest (neopreen) valmistatud korsett, millel on sees plastik toed.

Haigele individuaalse korseti valmistamine algab sellega, et tema kehalt võetakse kipsist negatiiv. See protseduur on küll natuke märg, aga positiivi tegemiseks vajalik. Positiivilt eemaldatakse skolioosinähud (selgroo kõverdus, torsioon) ja valatakse supraleenist korsett. Korseti kandmist alustatakse mõnest tunnist päevas, kuid juba viiendal päeval peaks korsetti kandma 23 tundi ööpäevas. (Üks tund jääb haigele hügieeniga tegelemiseks ja võimlemiseks, võimlemisharjutused ja ujumise määrab ravikehakultuuri arst.)

Korsetid avanevad nii eest kui tagant, olenevalt skolioosi iseärasusest. Kinnitused tõmmatakse alguses kokku lõdvemalt; kui ollakse veendunud, et korsett on otse ja täpselt paigas, kinnitatakse see lõplikult. Korsetti võib peale panna ka lamavas asendis. Söögi ajaks tuleb korsett lasta vabamaks ning umbes tunni aja möödudes uuesti pingutada. (Lahtine korsett hakkab kehal üles-alla liikuma ning võib puusade piirkonnas tekitada valu.) Kindlasti peaks korseti ja ihu vahel olema õhuke pesusärk, et vältida liigset higistamist. Tuleb jälgida, et särk ei jääks kortsu; kortsud tuleb sirgeks tõmmata korseti avanemise suunas.

Keha hooldamine on korsetikandjale eriti vajalik. Iga päev tuleb kindlasti pesta (du(( või vann), korseti all ei tohi kasutada puudrit ega kreeme. Kui kehale on tekkinud punetus, võib seda kreemitada jälgides, et kreem oleks enne imendunud kui korsett peale pannakse. Kui ikkagi on midagi juhtunud, võib mõned päevad teha pikemaid vaheaegu ja lasta kehal hingata.

Mõlemat korsetti - nii kõva kui pehmet - võib pesta leiges vees tavalise seebi või (ampooniga ning kuivatada froteerätikuga või külma fööniga. Korsetti ei tohi panna kuuma kätte, sest siis võib see kaotada oma kuju või pehmeneda.

Korseti kandmise aeg sõltub lastel järeljäänud kasvueast. Selle aja jooksul korsetti kandes tuleb seda vastavalt kasvamisele mitu korda vahetada, võimalikud on ka korrigeeringud. Korseti kandmise vajaduse ja kestvuse määrab arst röntgenipildi alusel.

Korsette, samuti konsultatsiooni nende kohta saab Ortoosikeskuse telefonil (2) 6556 326 või Tallinna Lastehaiglast telefonil .........................