Vähesed toidud on tähtsamad

Tuhandeid aastaid on piim olnud peamiseks toiduaineks praktiliselt kõikidele rahvastele. Piim on imetajate emasloomade piimanäärmete nõre, millega nad oma poegi toidavad. Inimesed on aga saanud seda kõige toitvamat toitainet paljudelt loomadelt, peamiselt lehmadelt, kaamelitelt, kitsedelt, laamadelt, põhjapõtradelt, lammastelt ning pühvlitelt. Peale piima kuuluvad inimese toidusedelisse ka paljud piimatooted, millest kõige rohkem süüakse võid, juustu, jäätist, keefiri, jogurtit ja petipiima ning rõõska ja hapukoort.

Kõige enam kasutatakse lehmapiima, mis sisaldab emulsioonina 87% vett ja 13% kuivaineid. Nende kuivainete hulka kuuluvad süsivesikud, valgud, rasvad, vitamiinid ning sellised mineraalid nagu kaltsium, mis on oluline luude kasvamiseks ja tugevana püsimiseks. Eelpool mainitud loomade piimast on kõige toitaineterikkam põhjapõdra piim, mis sisaldab umbes 37% kuivaineid.

Läbi aegade tähtis ja hõrk - juust.

Olenemata sellest, mis looma piimaga on tegemist, ei säili see kaua, kui seda külmas ei hoita. Levinum meetod selle probleemi lahendamiseks on piimapulbri valmistamine.

Piimasaadust juustu on ka läbi aegade peetud tähtsaks ja hõrguks toiduaineks. Seda tarvitatakse nii igapäevastel söögikordadel kui ka uhketel peolaudadel. Juustu tarbimine on meil viimastel aastatel üha kasvanud. Tänapäevane juustu valmistamine on terve teadus, mida hoitakse kiivalt saladuses ja kaitstakse kallite patentidega. Üldjoontes on teada, et piimas leiduv valk on ensüümide ja hapete mõjul muudetud juustuks. Juustu eriliigid on populaarsed mitmekesiste maitsevariantidega sulatatud juustud ja viimasel ajal hallitusjuustud. Hallitusjuustu valmimisest on osa võtnud hallitusseente puhaskultuurid. Mürgistusohtu ei tasu karta, sest kasutatakse vaid kontrollitud ja ohutuid hallitussordiseeni, mille värvusest jagunevad hallitusjuustud kas valgeteks või sinihallitusjuustudeks. Hallitusjuustud on tavaliselt terava, vürtsise, soolase ning spetsiifilise maitse ja lõhnaga.

HELDUR KARRO