Ateroskleroosi ravi uus perspektiiv

Üks Briti teadlaste juhtiv grupp on identifitseerinud ja uurib geeni, mis võib omada otsustavat tähtsust ateroskleroosi vältimisel ja ravis. Neid uuringuid finantseeris Euroopa Liit.

Töö jätkub paljudest rahvustest teadlaste osavõtul ning Euroopa Liidu rahastamisel. Eesmärgiks on viia edukalt lõpule kliiniliste uuringute esimene faas Soomes käesoleval aastal ja 18 kuud hiljem jõuda umbes 200 haige ravitulemuste lõppanalüüsini. Neid haigeid ravitakse uudse meetodiga, mis seisneb erioperatsiooni kasutamises geneetilise materjali manulusel.

Uurimisrühma tööd koordineerib prof John Martin Londoni ülikoolist ning sinna kuuluvad teadlased Saksamaalt, Soomest ja Itaaliast. Rühm on koos töötanud 6a eesmärgiga tuua selgust ateroskleroosi jt arterite haiguste raviküsimustes, sest need haigused moodustavad Euroopa Liidu maades umbes poole kõigist surmapõhjustest.

Töö seniseid resultaate jaanuaris Brüsselis ette kandes teatas prof Martin, et nad on leidnud geeni, mis raseduse ajal on oluline tegur loote veresoonte kasvuprotsessis (veresoonte endoteliaalne kasvufaktor) ja mille roll muutub täiskasvanu organismis, kus ta kaitseb arterite seinu kahjustuste eest. Töö käigus on kindlaks tehtud, et kui arteri sisemine sein (kest) saab kahjustatud, siis see geen aitab kindlustada veresoone tervenemisprotsessi normaalset kulgu. Selle protsessi soodustamiseks on välja töötatud operatiivne menetlus erilise bioloogilise reservuaari moodustamise näol, kust vabaneb vajaduse korral veresoonte sisekesta kasvufaktor. Kasutades ülalnimetatud kasvufaktorit kui vahendit ateroskleroosi ravi loodab prof Martin, et lähitulevikus osutub võimalikuks selle väljatöötamine ja kasutuselevõtt tablettide kujul. Neid oleks võimalik tarvitada ateroskleroosi puhul esineva veresoonte seinte paksenemise ja elastsuse vähenemise ära hoidmiseks.

Uurimistulemuste teadusliku läbilöögi tagamiseks on prof Martin pidanud Euroopa Liidus kaks olulist ettekannet. Esimene selgitas, kui tähtis on tõeline kooperatsioon kõrgetasemeliste teaduskeskuste vahel Euroopas. Nii uurib iga liikmesrühm ühisest probleemist teatud aspekti: rakubioloogia ja töö üldkoordinatsiooni eest vastutavad Inglismaa uurijad, kliinilised uuringud ja geeniteraapia viiakse läbi Soomes, eksperimentaalse farmakoloogiaga tegelevad itaalia teadlased ja plasmiidide (pärilikkuse aine teatud osake) arengut rakus uurivad sakslased.

Teadusliku läbilöögi tagamisel peab prof Martin teiseks tähtsaks momendiks, et oleks garanteeritud patentide küsimus. Uurimuse tulemused vajavad kindlustamist vähemalt kahe patendiga. Esiteks on vajalik patent geeni kasutamise kohta inimese veresoonte sisekesta kasvufaktorina ja teiseks selle kasvufaktori bioloogilise reservuaari patent.

Välisajakirjandusest TIINA TAMME