Kaitsepookimine Galapagose saartel 2

MERIKE VOHLBRÜCK

UNICEF oli varustanud kampaania magusa lastelauluga: "Süsti mind, süsti mind, see on meile hea, kuigi see veidi valu teeb, läheb see üle pea, ja siis me enam haigeks ei jää." See lauluke kõlas vaktsineerimiskampaania ajal läbi tänavate valjuhääldist.

Asi läks isegi niikaugele, et dr Bastidas, saadetuna õdedest ja sõduritest, maja-majalt läbi kammis, eesmärgiks üles leida kõik lapsed vanuses 0-5a ja välja selgitada, on nad vaktsineeritud või mitte. Ühtegi peret ei jäetud vahele. Kõiki küsitleti. Lapsed tänaval aitasid meelsasti kaasa, näidates, kus pered väikeste lastega elavad. Kas siin veel võime heategevuslikust aktsioonist rääkida, on küsitav. Inimesed, kes soovisid oma lapsed nõeltest eemal hoida, pidid nende päästmiseks valetama. Arstliku rünnaku hoidis tavaliselt tagasi argument, et lapsed on juba mandril vaktsineeritud. Need vanemad moodustasid absoluutse vähemuse. Enamus lapsevanemaid on sügavalt veendunud, et kaitsepookimised on ainult kasuks ning on tänulikud, et selle eest maksma ei pea.

Kampaania haaras enda alla peale laste ka rasedad ja viljastumisealised naised. Nende jaoks oli UNICEF teetanusefaktsiini ette näinud, mis käis ühenduses difteeriavaktsiiniga. Dr Bastidas selgitab, et see on tavaline kombinatsioon, kuna nii on see kokteil paremini omastatav. Ei peetud oluliseks naistele selgitada, et vaktsiinis peale teetanusefaktsiini ka lisakomponent difteeriavaktsiin on.

Õnnestus leida 2373 naist vanuses 19-49a. Vaktsiini oli aga vähevõitu - ainult 200 isikule. Haiglal oli tagavara, mida kasutati vajadusel, ja see lasti kohe käiku.

Kokku õnnestus nõnda vaktsineerida 874 naist 2373st, mis teeb 36%. Paljud leiti üles töökoha kaudu. Sama sõduritest ja medõdedest koosnev meeskond koos dr Bastidasega kammis läbi koolid ja ühiskondlikud asutused, otsides noori naisi. Sõnakuulelikult võtsid noored naised end rivisse. Mõned neist arvasid, et see on kohustuslik ega julgenud sõnagi lausuda, eelkõige ðokeeritud sõdurite juuresolekust. Enamus suhtus eelolevasse kaitsepookimisse positiivselt, olles veendunud selle kasulikkuses.

Nii said süstitud kõik õpetajad ühest erakoolist. Üks noortest õpetajatest, kes tahtis sellest keelduda, tuues põhjuseks raseduse, sai vastuseks: "Just sinule on vaktsiin kõige hädavajalikum!" See noor naine haigestus vahetult peale vaktsineerimist; tal tekkisid raseduskomplikatsioonid, ta pidi katkestama töö ja suunduma mandrile arstiabi saamiseks. Temale tõi vaktsineerimine kaasa peale füüsilise ja emotsionaalse kahju ka suured materiaalsed väljaminekud.

Samas koolis vaktsineeriti ka hulk lapsi. Sai kombeks ette teatamata koolidesse siseneda, kõik uksed sulgeda ja eelnevalt vanematega konsulteerimata vaktsineerimine läbi viia. Erakoolide juhtkond on tihti sellise tegutsemise vastu, kuna laps võib nii mitmekordselt vaktsineeritud saada. 230st rasedast naisest õnnestus vaktsineerida 77. Enamus oli oma 2 teetanusesüsti raseduse ajal juba kätte saanud. See kuulub Ecuadoris standardprotseduuride hulka. Niipea kui naine end rasedana arvele annab, saab ta teetanuse või difteeria-teetanuse-vaktsiini. Pärast 6 nädalat järgneb teine süst. Kolmel järgneval aastal on veel 3 korduspooget ette nähtud.

Küsimusele selle vaktsiini vajalikkusest vastas dr Bastidas, et arengumaades tuleb ette palju teetanusejuhte ja olukorda ei saa võrrelda Euroopaga. Kas on erandeid rikastele? Ei, vältimaks riski vaktsineeritakse haiglas eranditult kõik naised. Ta ei ole kuulnud sellega seoses olevatest riskidest ega komplikatsioonidest. Naerdes lisas: "Naised surevad siin kõikvõimalikesse haigustesse, välja arvatud teetanus…"

Ecuador on tõesti vaene maa, kuid Galapagose saartel on elatustase kõrgem. Kõigil siin on katus pea kohal ja nälga ei näe keegi, seda tänu turismile. Kliima on väga soodne ja sademetevaene. Haigusi, mille vastu vaktsineeritakse, tuleb ette aruharva. Kuid ettekirjutused on samad, mis mandril ja kõrvale kalduda neist pole lubatud. Suure turistide arvu tõttu on arstide sõnul alati mõnel haigusel võimalik pead tõsta, ja ära hoida on ju parem kui ravida.

Selline suur vaktsineerimiskampaania leiab kordamist igal aastal. Planeeritud oli küll 3-4 korda, kuid valitsev majanduskriis lubab seda teha vaid korra aastas. Bastidase arvates peaks sellest piisama. Kampaania edukuse tagab lihtne nipp - üks kuu enne algatustähtaega lõpetab ta vaktsineerimised ja palub igaühel tulla kampaania läbiviimise ajal. Vahepeal viiakse läbi ka eraldi kaitsepookimisi leetrite ja teetanuse vastu. Vahel tuleb küll ette ebaõnnestumisi - 1996.a puhkes peale leetrite kaitsepookimisi epideemia 14-16a noorukite seas. Medõde, kes intervjuu ajal kohal oli kinnitas, et haigestunud olid mittevaktsineeritud, arst aga väitis, et haigestunud olid just vaktsineeritud. Ta oli arvamusel, et epideemia just vaktsineerimisest tingitud oli. Peale selle pole ta küll mingitest haiguslikest kõrvalnähtudest kuulnud. Et peaaegu pool rahvastikust peale kampaaniat haigestus, just naised ja väikelapsed, ja mitmesuguseid gripisarnaseid vaevusi omas, köhis ning hingamishäirete all kannatas, pole temani jõudnud. Paljud apteekrid olid sellest teadlikud, kuid arvasid, et see ilmastikust tingitud oli. Kaitsepookimised langesid just aasta kõige "külmemale" perioodile, mis on võrreldav meie sooja sügisilmaga. Kohalik elanikkond peab seda talveilmaks, seega oli piisavalt põhjendatud kõik haigusjuhud, millest paljud haiglaravi nõudsid, ilmastiku süüks panna. Keegi ei avaldanud kahtlust, et need oleks võinud kaitsepookimistest johtuda, kuigi sümptoomid kohe peale seda ilmnesid.

Ka hällisurma esineb saartel aeg-ajalt. Just kuu tagasi suri kahekuune imik. Loomulikult pole siin mingit pistmist vaktsiinidega, või siiski? Laps oli sünnijärgselt vaktsineeritud tuberkuloosi- ja poliovaktsiiniga, peale seda saanud antibiootikume, mis haiglast lahkudes olid välja kirjutatud. Arstlik diagnoos oli lapse eest halb hoolitsemine…

Lõpetuseks laseb dr Bastidas vaktsineerimisprogrammi näha: sünnijärgselt tuberkuloosi- ja poliovaktsiin, 2-, 4-, 6- ja 18-kuuselt DPT )difteeria, läkaköha ja teetanus) ja poliovaktsiin, 9-kuuselt leetrid, PMR (mumps, leetrid, sarlakid) 1 ja 2a vahel ning kordusvaktsineerimine DT (difteeria ja teetanus) 12a vanuselt. Järgmisel aastal lisandub sellele veel Hib (meningiit e ajukelmepõletik).

Kampaania ajal kontrollitakse, millised süstid on tegemata ja milliste käes on kord ning patsient saab kõik korraga kätte. Sellest ei tee medõde mingit probleemi. Arst on ettevaatlikum ja laseb lastel nädala jooksul tagasi tulla, et kõike mitte korraga teha. Siiski peab see toimuma kampaania ajal, sest see on vajalik suurema protsendi saavutamise nimel.

Enne vaktsineerimist kontrollitakse lapse kehatemperatuuri, mõõdetakse ja kaalutakse. See toimub tavaliselt meditsiinilise väljaõppeta personali poolt.

Et vastunäidustusi peaaegu et ei ole, välja arvatud epilepsia ja krampide esinemine DKT-vaktsiini suhtes, saab iga laps programmikohaselt vaktsineeritud. See on ülemaaliselt kohustuslik. Kooliminekuks on vaja esitada vaktsineerimiste kaart. Vanemad, kes oma lapsi ei soovi lasta vaktsineerida, peavad otsima väljapääsu dokumentide võltsimises ja arsti äraostmises.

See artikkel on tõlgitud Belgia ajakirjast 't Prikje, mis on vaktsineerimistest tingitud haiguste eneseabigrupi häälekandja. Eesmärgiks on eelkõige vaktsineerimistest tingitud haiguste ärahoidmine, kontaktide võimaldamine asjast huvitatute vahel, informatsiooni levitamine vaktsineerimiste võimalike mittesoovitud tagajärgede kohta ja probleemi avalikustamine, ohvrite kaitsmine ja rõhu avaldamine poliitilisel tasapinnal muuta vaktsineerimised vabatahtlikuks, sealjuures nende kohta õiget ja ajakohast teavet andes. Belgias on vaktsineerimised vabatahtlikud, v.a lastehalvatuse vastu. Kuid üldine meditsiiniline suhtumine on siiski nõudlikult soovitatav, seda ka koolipedagoogide hulgas.

Minu tütar Säde on sündinud 1988.a Tallinnas. Kui minu kätte sattus polikliiniku kaart kaitsepookimiste kohta, avastasin endale suureks üllatuseks, et ka tema oli oma elu 5. päeval ilma minu teadmata, just enne sünnitusmajast väljakirjutamist, saanud tuberkuloosivastase kaitsesüsti. Oli see tõesti vajalik? Edasine skeem nägi ette difteeria-läkaköha-teetanusevaktsiini kolmekordset manustamist esimese poole aasta jooksul, 1a leetrid, 1,5a mumps ning 8 korda lastehalvatuse vastu kuni 7.eluaastani. Vahepeal oli veel ruumi korduvaile DLT- ja DT-pookimistele. Samasus arengumaaga on suur, selle eest makstud hinda me kahjuks/õnneks ei tea.