Neil, kel puudub haigekassakaart

Kui nõukogude ajal oli arstiabi kõigile inimestele tasuta (tuli välja osta apteegist vaid ravimid), siis nüüd on kõik tasuline ning kõige tähtsam tervisedokument on haigekassa liikmekaart, milleta arsti poolt haiget jutule ei võetagi, välja arvatud esmaabi andmine.

Kui inimene haigestub arst kutsutakse, ei küsi viimane esimesena mitte seda, mis haigel viga on, vaid seda, kas tal on haigekassa liikmekaart.

Haigekassa liikmekaart on teatavasti olemas töötavatel inimestel ning 6-9 kuud neilgi, kes on töötud ja saavad igakuist abiraha. Kui kuulutakse inimene tööotsijaks, kaotab haigekassa liikmekaart kehtivuse ning seega kantakse inimene justkui elavate nimekirjast maha.

Kas seda olukorda ei annaks parandada? Arvan, et võimalus on. Toon ühe näite. Kui tööotsijale makstakse iga kuu toimetuleku toetust 500 kr kuus, siis maal elades on ta kohustatud kevadeti osa võtma heakorratöödest, et omavalitsusele kasulik olla makstud toetuse eest ning tehtud tööpäevade eest makstakse töötule alamtunnitasu, mis hiljem arvestatakse toimetuleku toetusest maha. Nii toimitakse vähemalt Tori vallas.

Minu ettepanek. Haigekassa võiks tööotsijatele vastu tulla ning anda neile tööotsija haigekassa liikmekaart. Et seda saada, tuleks sõlmida leping haigekassa ja kaardisaaja vahel, et selle saaja kohustub näit korjama meditsiiniasutustele ravimtaimi, mis on ju väga vajalikud. Teatavasti on ravimteed apteekides müügil üsna soolase hinnaga. Kui selline leping sõlmitakse haigekassa ja tööotsijast liikmekaardi saanu vahel, siis oleks kasu kahepoolne - meditsiin saaks odavalt ravimtaimi ning tööotsija saaks vajaduse korral arstiabi. See oleks põhimõttel - käsi peseb kätt.

Julgen arvata, et tehtud ettepanek ei tohiks vastuvõetamatu olla.

Hillar Kohv Viinahaualt Tori vallast