Narkootikumidega probleeme pole, jätkub kõigile

Toimetus palus ühe Lasnamäe kooli 12. klassi õpilastel avaldada arvamust oma suhtest narkootikumidesse. Kas nad on ise meelemürke proovinud, kui kättesaadaval see kaup on, mida nad järjest kasvavast narkoõudusest arvavad. Avaldame lõike kõigi 21 õpilase kirjapandust, nende soovil kooli, klassi ja õpilaste nimesid nimetamata.

Narkootikumid on meie koolis väga suur probleem. See on kasvanud kiiresti ja muutunud suureks, aga sellest ei tehta veel väljagi, varjatakse seda. Tavaliselt kasutatakse narkootikume koolipidudel, kuid meie koolis tarbitakse neid ka tundide ajal. Õpetajad ei tee asjast eriti välja, kui just üledoosi ei saada. Nuusutatakse ka markereid, küünelakieemaldajaid ja muud.

-

Narkootikumidest tean nii palju, et neist eemale hoida, meelemürgid käivad minu põhimõtete vastu. Ei käi ühegi inimgrupiga läbi, kes on oma elu hävitamisest huvitatud. Arvan, et inimesed kalduvad valele teele seetõttu, et nad on nõrgad, ei ütleks, et iseloomutud, pigem mõjutatavad väliste tegurite poolt, näit ebaedu töös või armastuses jne.

-

Tavaliselt algab kõik proovimisest, saad kaifi ja lähed küsid uuesti. Mõnel jääbki see ainult proovimiseks, teistel aga, kel on probleemid koolis või kodus, tarbivad edasi. Narkomaanid on ühiskonna häbiplekiks, aga samas on ühiskond ise selles süüdi. Ei suudeta teha ju kahjutuks inimesi, kes turustavad narkootikume. Aeg-ajalt püütakse kinni mõned väikesed tegelased, aga suured kalad tegutsevad edasi. Seadusehammas neile eriti peale ei hakka, sest narkotsi müügiga on nad roppu moodi raha kokku ajanud ja suudavad palgata endale head advokaadid, teinekord ära osta mõni rahapuuduses virelev kohtunikuhärra. Mina sellest aru ei saa, miks inimesed raiskavad 200-300 krooni. Kui nad on kaifinäljas, ostku endale paar pudelit kanget õlut või mingu mõnda kehvemasse litsimajja.

-

Läksin sõbraga "Raekööki" pidutsema ja umbes kella kaheks öösel olid seal pooled inimesed pilves ja teine pool purjus. Ka mulle pakuti kahtlase välimusega tablette, keeldusin. Kuigi "Raeköögi" uksel on turvamehed, kes otsivad läbi kõik kotid, leiavad narkootikumid ikka tee sisse. Ka meie kooli ilmuvad vahetundide ajal paar kahtlast kuju ja ajavad garderoobis mingit äri. Usun, et igas Tallinna koolis on narkootikumid kasutusel ja seda kraami võib vabalt osta. Me kaotame nii mõnegi intelligentse inimese narkosõltuvuse tõttu, aga võibolla suudaks just see inimene Eestit edasi arendada. Narkomaanidel saab varem või hiljem raha otsa ja nad peavad hakkama varastama. See on probleem, mis puudutab meid kõiki. Meie rahvaarv on niigi väike. Tuleks kiiresti kasutusele võtta drastilised meetodid, et kõike seda kasvõi natukenegi ennetada.

-

Tean, kuidas narkootikume sisse võetakse ja mida igaüks neist teeb ning ka seda, et kuskil klubis peab oma joogil silma peal hoidma, muidu võib keegi sinna midagi sokutada. Kui mul oleks võimalik narkootikume proovida, siis ma seda ei teeks, mul on selline kasvatus. Üheks narkomaania levimise põhjuseks on vanemate-õpetajate informeerimatus ning õpetajate huvi puudumine õpilase hingeelu vastu. Kõikidel õpilastel tuleb ette kriise, kui enam ei jaksa ega taha midagi teha, kui kõigest on tüdimus. Ka minul oli see nii. Mõni hakkab tablette võtma, mina näiteks lubasin endale nädalase "puhkuse". Meie koolis küll räägitakse mingil määral narkootikumidest, seda tehti ka põhikoolis. Ausalt öelda, olen neist loenguist tülpinud, arvatavasti on seda kõik, sest need on väga kuivad ja igavad, ei midagi huvitavat, mida enne ei teadnud.

-

Narkootikumidega pole isiklikult kokku puutunud, küll on seda minu tutvusringkond. Minu poiss-sõbra töökaaslase õde on narkomaan, ta kasutab mingit savu. See tüdruk on 17, ta on täielik diskofriik, näeb palju vanem välja. Ütleb, et tal pole lõbus, kui pole narkootikume tarvitanud. Vahel on ta väga väsinud ja uimane, räägib lolli juttu. Kui talt küsida, miks ta narkar on, saab kole vihaseks ja vastab, et ei ole. Hiljuti sain teada, et ta vihkab oma võõrasisa, see vist ongi üks põhjus, mis sunnib kodust välja minema. Kõik arvavad, et ta ei tule sellest olukorrast välja ega suuda lõpetada, kuigi ta ise väidab vastupidist. Hull kogemus on mu sõbrannaga, keda juba mitu aastat narkouimas (noor)mehed vägistavad, nad on kangema kraami tarvitajad ning neid ei peata miski.

-

Ma arvan, et kunagi proovin ka mina, mis mõju neil tegelikult on, aga teen seda ainult ühe korra, olles teadlik ohtudest. Tahan teada, kui ohtlikud ja pilvedesse tõstvad nad ikkagi on! Arvan, et see näitab inimese nõrka iseloomu, kui ta hakkab narkootikume regulaarselt kasutama ja neist unustust ning paremat elu otsib.

-

Minu tutvusringkonnas narkootikumide tarbijaid ei ole ning mina ise pole kunagi mõnuainetega kokku puutunud. See on sellepärast, et käin vähe klubides diskopidudel ega käi läbi teatud seltskondadega. Ka koolidiskodel müüakse narkootikume, kusjuures nii õpetajad kui õpilased on sellest teadlikud. Sageli ongi levitajateks oma kooli õpilased.

-

Minul isiklikult narkootiliste ainetega kogemusi ei ole, aga enamusel minu tutvusringkonnast kahjuks on. Ma ei tea küll kedagi, kes juba sõltlane oleks, aga proovinud on väga paljud.

-

Selleks, et ennast pilve tõmmata, pole vaja minna kusagilt pulbrit ostma, piisab sellest, kui oskad valmistada "vesipiipu". Sedagi pole proovinud, olen vaid näinud, kuidas seda valmistatakse ja kasutatakse. Paljud arvavad, et on kõvad mehed, kui on narkootikume proovinud. Peo ajal minnakse mitmekesi naiste tualettruumi, tõmmatakse kuhugi valge rada, keeratakse kahekümneviiekas rulli ja tõmmatakse ninna. Õpetajad ja vanemad ei saa asjale jaole, kuna tihti tegelevad sellega ka need, kellest seda iial oodata ei võiks — head õpilased ja ilusti riides. Mõnda narritakse, et on jama mees. Kõiksugu aineid neelates ja süstides üritab siis see teistele tõestada vastupidist, aimamata, et võib kogu elu ära rikkuda.

-

Olen kindel, et selleni viivad tõsised pereprobleemid, nälg ja eluaseme puudus. Olen kuulnud, et tänavatel elavad lapsed nuusutavad liimi, et sellega varjutada näljatunnet. Narkootikumidest otsivad inimesed lohutust muredele, see on aga hetkeline ja hilisemad tagajärjed ei ole head. Näiteks kokaiin, mida tarbitakse nina kaudu, tekitab ninasse paranematud haavandid. Riik peaks rohkem raha heategevusele andma, tänavaid vaestest puhastama ning inimestele tööd leidma.

-

Eelmise aasta lõpus sattusin narkootikumide näitusele. See oli masendav. Tundsin, nagu oleksin viibinud teisel planeedil. Näituselt sai narkootikumidest täieliku ülevaate. Puudus ainult aadress, kust vastavat narkoainet saada. Minul tekib tihti küsimus, miks? Miks mitmed rikuvad oma elu ära sellist sitta tarvitades?

-

Vabaduse platsil eelmine aasta toimunud narkootikume tutvustav ülespanek oli rohkem õhutamine neid proovima kui vastupidi. Arvan, et sellel näitusel oleks pidanud olema vanusepiirang. Pidevalt tiirutas seal ringi 11–14aastasi poisikesi, kes silmad pärani lugesid, mis üks või teine mõnuaine head pakub. Tagajärgede osast aga libisesid silmad nagu muuseas üle, et ega see minu kohta ei kehti. Tean inimesi, kes on aineid proovinud teiste mõjutusel. Et olla kambas või mitte kaotada poiss-sõpra. Ma ei leia, et kooli turvamehe palkamine oleks lahendus, sest mida keelatumaks vili muutub, seda magusam ta on.

-

Kogemustest tean, et narkootikume võib saada täpselt siis, kui ise tahad. Kui otse mõnda diilerit ei tunne, siis tutvusringkonnas leidub ikka keegi, kes asja tunneb.

-

Väga-väga pahad asjad. LSD on minu lemmik, peale selle võtmist näen ma alati oma surnud sugulasi. Kanepit saab iga poole tunni tagant võetud, see pole nii kahjulik. Heroiini sucks, mu käsi on selle süstimisest sinine ja paistetanud. See-eest extasy on parim energiarohi. Kui tuju halb ja sitt olla, siis seda 1–2 tükki alla ja teed lausa imetrikke. Einoh, narkotsid on lõpplahedad. Emme küll ütleb, et ma ei tohi neid võtta, aga miks tal endal siis süstal kotis on?

-

Ise pole eriti proovida tahtnudki, miks raisata paarsada krooni mingile ühele doosile, kui sama raha eest saab osta piisavalt õlut. Ükskord ühes Lasnamäe keldris, kuhu oli ehitatud arvutimängude saal, pakkusid venelased mulle mingit rohelist pulbrit piibuga tõmmata, kuid mingit efekti sellest küll ei tekkinud, isegi "Bond light" tundus selle kõrval tugevam kraam. Sellega on minu proovimine lõppenud ja ega vist enam proovi ka. Kuuldused tarvitajate tegude ja käitumise kohta on levinud. Eriti on meelde jäänud, kuidas keegi, ütleme Aadu-nimeline, tahtis pärast kangema kraami tarbimist 5. korruse rõdult treppi pidi taevasse minna.

-

Eestis on see probleem suur, kasvab iga päevaga, aga sellest ei taheta rääkida.

-

Narkootikumide kasutatakse mitmel põhjusel: probleemid sõprade, pere ja tööga, üldse raske elu. Narkootikumid võivad kergendada elu küll lühikeseks ajaks, aga varsti oled jälle reaalsuses, mis on veel hullemaks muutunud. Kõige parem on hoiduda inimestest, kes selle probleemi kaela toovad. Ei tohi olla nõrk, tuleb eluga hakkama saada.

-

Savu on paar korda pandud. Üldiselt olen rohkem vana kooli mees, nii et alko peal. Ükski narko ei suuda üle trumbata sauna õllega. Kuradi narkarid paistavad tänavapildis igal pool silma, tuleks seda asja rohkem uurida, neid taga ajada. See on nagu viirus, mis levib tänu kasutajatele. Minu jaoks oleks päev jube, kui ei jooks hommikul kohvi. See on minu narko.

-

Palju on neid, kellele sokutatakse tema enda teadmata kusagil baaris midagi joogi sisse. Sellepärast tuleb olla sellistes kohtades ettevaatlik ja mitte võtta vastu jooke võõrastelt. Arvatavasti pannakse neid selleks, et midagi kätte saada, mida muidu ei saa.

-

Üks mu tuttav sõidab iga päev Kopli trammiga ning peaaegu iga päev satub ta kokku niisuguste elementidega. Nad karjuvad, haisevad kummiliimi järele ja tülitavad kaassõitjaid. Isegi turskel mehel tuleb ettevaatlik olla, kuna nad ei karda kedagi, sest on staadiumis, mis muudab hulljulgeks. Sellel kevadel jõudis meediasse seik, kus ühe kesklinna kooli kõrgema klassi õpilastelt küsiti, kas nende klassis on probleeme narkootikumidega ja nad vastasid, et ei mingit — kõigile jätkub. Narkootikumide kättesaamisel pole vaeva isegi 6. klassi õpilasel. Võib teha ka ühe niisuguse üldistuse: narkootikumide jaoks on vaja raha ning seda võivad endale lubada rikaste vanemate lapsed, kes käivad kesklinna koolides. Kodus nägin kord ühte õe sõpra vetsupotil magamas, märkasin seal ka süstlaid maas. See inimene oli nii sügavale langenud, et ma ei kujuta ette, kuidas on veel võimalik teda aidata. Narkootikumid ja nende levik on juba väga suur probleem. Selle vastu tuleks võidelda, mitte ainult rääkida ja arutada.

-

JUTA ÜTS