Maailma teine leib

Inimene on kodustanud palju taimeliike, kuid ükski neist pole ühiskonna arengus etendanud nii suurt osa kui toiduteraviljad. Rahvaste ajaloos on Euroopas olulisel kohal nisu ja rukki, Põhja-Aafrikas odra, Ameerikas maisi, Kesk-Aafrikas sorgo ning Lõuna-Aasias riisi kasvatamine.

Inimkonna teiseks leivaks maailma mastaabis võib pidada riisi. Leiba küll riisist ei küpsetata, kuid ligi 40% meie planeedi elanikkonnast sööb peamiselt riisi- ja sojasaadusi. Troopika ja lähistroopika mussoonialadel kasvab üle 30 liigi riisi, kuid ainult kahte liiki neist kasvatatakse kultuurriisina.

Paljud uurijad arvavad, et just riis on esimene inimese aretatud kultuurtaim. Alguse sai see töö arvatavasti Indias, mõnevõrra hiljem hakati riisi kasvatama Hiinas. Hiinas kasvas riis juba 3000a e.m.a.

Esimesed eurooplased, kes nägid riisiistandikke Indias, olid Makedoonia Aleksandri sõjamehed. Üks sõjakäigust osavõtja kirjeldas nähtut järgmiselt: "Riisi kasvatatakse Indias peenardel vee all. See taim kasvab nelja küünra kõrguseks. Ta kannab palju viljapäid ja teri."

Kreeka draamakirjaniku Sophoklese teoses on juttu riisist, muistsed kreeka ja rooma arstid kasutasid riisitummi kalli ravimina.

Eesti kliima on riisi kasvatamiseks liiga karm. Meie looduses võib harva leida riisile lähedasi taimi - metsriisi ja vesiriisi, mis kasvavad järvekallastel või vees.

HELDUR KARRO