KOMMENTAAR

Urmas Eslon

Unistuste teostamine

Elus tuleb jah igasuguseid asju ette, iga inimene võib korraks kaotada hingelise tasakaalu ja see tapab tervist. Hea keskmaajooksja Maile Mangussoni isiklik elu läks ka sölme ja ta tuli koolimineva tütrega Vändrast Tallinna elama. Korraks tundus Mailele, et maailm on täiesti must, ning teda tundvatele, et spordi jaoks on ta küll kadunud. Õnneks ei läinud nii.

Vana hea jooksuharrastus hoopis rahustas ja aitas säilitada usu, et siin päikese all on võimalik ka keerulistes olukordades hakkama saada.

Ühine jooksuhuvi viis ta kokku maratoonari Toomas Tarmiga. Uus kooslus on andnud eluks vajaliku pidepunkti, mis võimaldab Mailel jälle unistusi teostada. "Eelmisel kevadel ma mõtlesin, et vanus tuleb ja kui tahan jooksjana midagi saavutada, siis on viimane aeg."

Praegu tunnistab Maile, et Toomase lähedusest on suur abi. "Üksi jooksma minna on raskem.Ta läheb jooksma, lähen talle vastu. Temale on see küll aeglane jooks, aga minule on paras."

Toomas kinnitab, et Maile treeningutesse ta eriti ei sekku, kuid et mõlemad on jooksmisesse kiindunud, siis jooksuasju arutatakse küll. "Aga et me nüüd ainult jooksust räägiks, nii see nüüd ka pole," viitab Toomas, et neid seob Mailega muudki.

Kumbki pole enam verinoor - Toomas on kolmekümne ühene, Maile sündinud 1973. aastal. Toomas töötab Storaenso firmas ja on Eesti paremaid maratoonareid, Maile treenib lapsi ja lõpetas tänavuse sisehooaja elu parimate tulemustega. Toomas loodab, et Maile ka suvel oma edeneb. "See tähendaks 1500 meetris juba Eesti rekordi alla jõudmist. Mina näeksin, et ta suvel eksperimendi mõttes ka veidi pikemaid maid ette võtaks. Maanteejookse ja paar korda staadionil." Enda kohta arvab kogenud maratonimees, et tänavu ta ainult maratonidele ei keskendu, vaid püüab joosta laiemat ampluaad.

Kui meenutada säravat sisehooaega, võib Maile silmades märgata sädet. Lootus on tagasi. Ta teab, millised on võistlused, kuhu ta peaks küündima. Eesmärk ei ole olümpiamängud, kuid igal alal isikliku rekordi tahab ta teha veel küll.

Jooksnud on Maile 1990. aastast, ainult paar aastat jäid tütre sünni tõttu hõredaks. Maile üks unistusi on kunagi kaasa teha välismaal suur rahvamaraton, kus koos hästi palju rahvast, kellega koos minna. Jooksma jääb ta enda arvates kogu eluks.