Kaitsepookimine Galapagose saartel 3

Selline suur vaktsineerimiskampaania leiab kordamist igal aastal. Planeeritud oli küll 3-4 korda, kuid valitsev majanduskriis lubab seda teha vaid korra aastas. Bastidase arvates peaks sellest piisama. Kampaania edukuse tagab lihtne nipp - kuu enne algatustähtaega lõpetab ta vaktsineerimised ja palub igaühel tulla kampaania läbiviimise ajal. Vahepeal viiakse läbi ka eraldi kaitsepookimisi leetrite ja teetanuse vastu. Vahel tuleb küll ette ebaõnnestumisi - 1996.a puhkes pärast leetrite kaitsepookimisi epideemia 14-16a noorukite seas. Medõde, kes intervjuu ajal kohal oli, kinnitas, et haigestunud olid mittevaktsineeritud, arst aga väitis, et haigestunud olid just vaktsineeritud. Ta oli arvamusel, et epideemia tingis just vaktsineerimine. Peale selle pole ta küll mingitest haiguslikest kõrvalnähtudest kuulnud. Et peaaegu pool rahvastikust pärast kampaaniat haigestus, just naised ja väikelapsed, ja mitmesuguseid gripisarnaseid vaevusi esines, temani ei jõudnud.

Kaitsepookimised langesid just aasta kõige külmemale perioodile, seega olid piisavalt põhjendatud kõik haigusjuhud, et neid ilmastiku süüks panna. Keegi ei avaldanud kahtlust, et need oleks võinud kaitsepookimistest johtuda.

Kampaania ajal kontrollitakse, millised süstid on tegemata ja milliste käes on parajasti kord ning patsient saab need korraga kätte. Sellest ei tee medõde mingit probleemi. Arst on ettevaatlikum ja laseb lastel nädala jooksul tagasi tulla, et kõike mitte korraga teha. Siiski peab see toimuma kampaania ajal, sest see on vajalik suurema protsendi saavutamise nimel.

Enne vaktsineerimist kontrollitakse lapse kehatemperatuuri, mõõdetakse ja kaalutakse. See toimub tavaliselt meditsiinilise väljaõppeta personali poolt.

Et vastunäidustusi peaaegu ei ole, väljaarvatud epilepsia ja krampide esinemine DKT-vaktsiini suhtes, saab iga laps programmikohaselt vaktsineeritud. See on ülemaaliselt kohustuslik. Kooliminekuks on vaja esitada vaktsineerimiste kaart. Vanemad, kes oma lapsi ei soovi lasta vaktsineerida, peavad otsima väljapääsu dokumentide võltsimises ja arsti äraostmises.

See artikkel on tõlgitud Belgia ajakirjast 't Prikje, mis on vaktsineerimistest tingitud haiguste eneseabigrupi häälekandja. Eesmärgiks on eelkõige vaktsineerimistest tingitud haiguste ärahoidmine, kontaktide võimaldamine asjast huvitatute vahel, informatsiooni levitamine vaktsineerimiste võimalike mittesoovitud tagajärgede kohta ja probleemi avalikustamine, ohvrite kaitsmine ja rõhu avaldamine poliitilisel tasapinnal muuta vaktsineerimised vabatahtlikuks, sealjuures nende kohta õiget ja ajakohast teavet anda. Belgias on vaktsineerimised vabatahtlikud, v.a lastehalvatuse vastu. Kuid üldine meditsiiniline suhtumine on siiski nõudlikult soovitatav, seda ka koolipedagoogide hulgas.

Minu tütar Säde on sündinud 1988.a Tallinnas. Kui minu kätte sattus polikliiniku kaart kaitsepookimiste kohta, avastasin suureks üllatuseks, et ka tema oli oma elu 5. päeval minu teadmata, just enne sünnitusmajast väljakirjutamist, saanud tuberkuloosivastase kaitsesüsti. Oli see tõesti vajalik? Edasine skeem nägi ette difteeria-läkaköha-teetanusevaktsiini kolmekordset manustamist esimese poole aasta jooksul, 1a leetrid, 1,5a mumps ning 8 korda lastehalvatuse vastu kuni 7.eluaastani. Vahepeal oli veel ruumi korduvaile DLT- ja DT-pookimistele. Samasus arengumaaga on suur, selle eest makstud hinda me kahjuks/õnneks ei tea.

MERIKE VOHLBRÜCK