Kas te tiksute õigesti?

Inimese keha ei tööta ühtlaselt, vaid vahelduva rütmiga, mis ilmselt langeb kokku maa rotatsiooni 24tunnise rütmiga. Kuivõrd suurt tähtsust omab inimese jaoks nn sisemine kell, on kronobioloogia (chronos=aeg, bios=elu) juba tõestanud arvukate näidetega.

Nii näiteks langeb loomuliku sünnituse ja tuhude alguse sagedusmaksimum kesköö ja kella kuue vahele hommikul. Surm saabub statistika andmetel sagedamini kella kuue paiku hommikul. Inimese lühimälu on ennelõunasel ajal kõige vastuvõtlikum, püsimälu seevastu pärastlõunal. Autojuhid sõidavad tähelepanelikumalt pärastlõunal, kuna siis on reaktsioon parem.

Vajadus süüa saabub iga 90 minuti järel, kuna iga 90 minuti järel tõmbub magu kokku ja signaliseerib, et peaks midagi sööma. Stressi puhul võib see tsükkel lüheneda 60 minutile.

Puidu/puusepatööd, masinkiri ja klaveriharjutamine on samuti pärastlõunal lihtsam; õppimine või keeruliste mõtlemisülesannete lahendamine jäägu ka pärastlõunaks, kuid mitte lõhtusele ajale.

Tervisejooksu kui ka teisi spordialasid varahommikul ei soovitata, sest kopsud ja süda on pärast lõunat töövõimelisemad; hommikuse eksami või vestluse eel tasub märkmed kindlasti veelkord läbi vaadata. Monotoonne töö nagu nt sorteerimine, paljundamine vms edeneb jõudsamalt ennelõunal, keerulisemad tööd pärastlõunal. Ka meie hambad töötavad sisemise kella järgi: kõige tundlikumad on nad hommikuti, päeva arenedes tundlikkus muutub. Seda on oluline teada hambaarsti juurde minekul.

Isikliku biorütmi eiramine põhjustab mitte ainult halba enesetunnet, vaid ka peavalu, närvilisust ja kehakaaluprobleeme. Mida paremini teie bioloogiline kell on kooskõlas ümbritsevaga, seda paremini ennast tunnete ja seda töövõimelisem olete.

Paar nõuannet.

* Jalutage vähemalt 15 minutit päevas, te vajate hapnikku ja päevavalgust.

* Katsuge paika panna päevarežiim nii, et see sobiks teie töövõime parima perioodiga.

Välisajakirjandusest JANA VELDRE