Nitroglütseriini tabletid endiselt müügil

Eesti Haiglaapteekrite Seltsi V kevadkonverentsil Pärnus kuulati huviga Ravimiameti esindaja dr Alar Irsi seisukohti ravimite vajadusest ja kättesaadavusest Eestis.

Ravimiamet peab oma põhiülesandeks tagada rahva tervise kaitse efektiivsete, kvaliteetsete ja ohutute ravimite kasutamisega. Seda nii haiguste profülaktikas, ravis kui diagnostikas. Selle tagamiseks alustati kohe peale iseseisvumist Eestis kasutatavate ravimite registreerimist. Anti teada, et tulevikus lubatakse apteekidesse vaid registreeritud, seega igakülgselt kontrollitud ravimeid. Esialgu oli rohtusid võimalik sisse tuua ka ühekordsete lubadega.

Enamus maailma mainekatest ravimitootjatest tegi registreerimise kohe ära. Paraku pole 7 aastaga mitte kõik meil levinud ja aastatega juurdunud rohud Pharmaca Esticasse 2000 jõudnud. Ühelt poolt põhjuseks meie väike rahvaarv, sellega kaasnev tilluke ravimiturg ning väike tulu. Teiselt poolt ka lohakus, hoolimatus, saamatus.

Meie ravimiregistrisse pole jõudnud eelkõige need preparaadid, millel puuduvad pädevad kaasaegsed uuringud ja pole neid ka tulemas. Just sellised moodustavad tõestamata toimega ajaloohõnguliste ravimite rühma, mida Eestisse ei lubata sisse tuua. Reeglil on erandeid. Iga arst ja raviasutus võib taotleda vajaliku ravimi importluba leides, et tema haige(d) meditsiinilistel näidustustel vajavad mingit Eestis registreerimata ravimit. Soomes, kus kogemusi meist enam, pole taolised juhused sugugi harvad. Täpne protseduur, mida ja kuidas selleks vaja teha, on meil alles väljatöötamisel. Tunnistagem, et registreerimiseks anti aega küll aastaid, kuid sama kaua oli ka võimalik ette valmistada ka erandkorras sisseveolubade taotlemise korda.

Ravimiameti seisukohti kaitsnud dr Alar Irs tõdes, et nemad ei takista eluliselt vajalike ravimite importi ja võimaluste piirides osutavad kaasabi nende ravimite kättesaadavuse tagamiseks. Vajadusel väljastatakse ühekordne importluba või soovitatakse tootjal ravim Eestis registreerida. Samas lähtub aga Ravimiamet igal üksikjuhul eelkõige haige ohutusest. Hinnangute andmisel kasutatakse ekspertide abi.

Nitroglütseriini tabletid, millest kirjutati Terviselehe 15.märtsi numbris, on ühekordse sissetoomisloa saanud ja apteegid võivad neid taas tellida. Läbivaatamisel on veel mitmed taotlused. Loota, et kõik laabuks ja ravimitega mureküsimusi ei kerkiks arstidel, apteekritel ega haigetel, on ennatlik. Ravimikaubandus ja apteegiilm on keerulised. Ka mujal maailmas on rohud kallid. Ükski riik ei suuda kõiki ravimeid kõigile tasuta ja isegi mitte soodushinnaga tagada. Mõisted ravim, apteek ja haige on omavahel tihedalt seotud ja ühtegi neist ei tohi tasakaalu kaotamata teisele eelistada.

Pärnus konverentsil käis KALJO SÕERDE