Kas armastust saab mõõta? 2
(Algus eelmises Terviselehes)

Külgetõmbejõud ei saa olla ühepoolne - teise objekti olemasoluta ta ei toimi. See on jõud, mis toidab, kaitseb, katab, mis hoolib teisest ja endast ning hoolitseb enda ja teise eest. Selline vastastikune külgetõmbejõud ehk armastus ja soov moodustada uut tervikut on iseloomulik kogu olemisele. Kujutlegem, et armastus on mitte lihtsalt biokeemiline protsess, mingi molekul, aine, sõlmpunkt ajudes, vaid et see on eeldus sellele, et mingi terviklik süsteem saab üldse tekkida, eksisteerida. Tervise seisukohast kujutlege, kuidas selline protsess või süsteem kindlalt, vabalt ja sujuvalt osaleks energia ja info vabas voolamises. Siit järeldame, et armastus on ürgseim jõud omasuguste hulgas - metajõud. Meie suutlikkus kogeda armastust ja ühtlasi tunnetada seda energiat loob uue tasandi mitte vaid biofüüsikalisel tasandil. Sestap uuritakse praegu mitte ainult armastuse füsioloogiat ja biokeemiat, vaid ka tema energiat.

Head emotsioonid avavad südame

Kas sellest järeldub, et ennast isoleeriv, teisi vältiv inimene depressiivseks muutub seetõttu, et eraldab ennast energiaallikast? Nii ongi. Kuna ise saame suunata ja juhtida oma ühendust energiaallikaga, siis armastus soodustab tervenemist, hirm aga haigestumist.

Me räägime neuropeptiididest, et nad vahendavad ühendust keha ja vaimu vahel. Kuid senistest avastustest ei piisa mõistmaks seda, kuidas emotsioonid/kujutlused meie keha mõjutavad. Lääne meditsiinis teame nähtust homöostaas - keha füsioloogiliste süsteemide iseeneslik vajadus olla tasakaalus. Mis jõud seda korraldab? Meie talitlused on normis niikaua, kui koormame neid nende koormusnormide piires. Teadlane Candace Perts jõudis veendumusele, et "... kontakt või ühendus keha ja vaimu vahel on otseses seoses emotsioonidega - head, positiivsed emotsioonid avavad südame, negatiivsed lukustavad, teevad haigeks. Kuid organism tahab olla pidevas tasakaalus!".

Siit järeldub, et peaksime oma isikule rohkem tähelepanu pöörama ka siis, kui paljud asjad teadusele esialgu veel salapärased ja seletamatud tunduvad. Kui küsida, miks armastus teeb meid tervemaks, siis otsides vastust teaduse hetkeseisust ei pääse me kuigi kaugele - puudub teaduslikult põhjendatud kontseptsioon organismi energiasüsteemist.

Tervendav energia on ammendamatu

Idas on kaugemale jõutud: inimest juhib kehas voolav energia ehk prana, mille kese asub südames; süda vahendab emotsioone, seal asub ka keskne chakra - temast ülalpool on kolm ja allpool samuti kolm chakrat. Meile tundub see müstilisena, et inimene pole muud kui energiasüsteem, mis on lahutamatult seotud kõigi teiste energiasüsteemidega. Alati, kui muretseme või tunneme ängi ja hirmu, tekib stress; see aga, eriti isoleeritusest tekkiv stress, on võimsamaid tasakaalust väljaviijaid. Kõik, mis häirib ühtekuuluvustunnet, mõjub hävitavalt.

Dr Janet Quinn mõõtis puudutusteraapiat saava inimese immuunsüsteemi talitlusi ja järeldas, et kehaomase kaitse talitlused aktiveeruvad mitte ainult ravitaval, vaid samavõrd ka ravijal. Avatud südamega antud energia praktiliselt ei ammendu. Avatud südamega inimene annab alati midagi teisele - see andmine on ühtlasi saamine. Kui omakasupüüdmatult anname, saame ühtlasi ka endale midagi. Tervendav energia on ammendamatu ja tema suurus sõltub soovist, eesmärgist, miks ja mille nimel tegutseme.

(Järgneb.)

BOLESLAW WEIDEBAUM