Premenstruaalne sündroom

Premenstruaalne sündroom (PMS). Kuidas sümptomeid ära tunda ja mida nende puhul teha.

Kõik me muutume aeg-ajalt veidi tujukaks ja õnnetuks. Kui aga tekib iga kord enne menstruatsiooni vastupandamatu tahtmine rammida poes ostukäruga teiste omi või leiad ennast ilma põhjuseta nuttu tihkumas, võib tegemist olla premenstruaalse sündroomiga.

Paljud naised märkavad menstruaaltsükli kestel nii emotsionaalseid kui kehalisi muutusi ja kui enamiku naiste jaoks on need muutused vastuvõetavad, siis osal tekitavad need ängistust. Neid menstruatsioonile eelnevaid muutusi on hiljuti hakatud nimetama premenstruaalseks sündroomiks (PMS). PMS ei ole lihtsalt pinguloleku- ja masendustunne. See on eri sümptomite kogum sündroom.

Kuidas teada, kas tegemist on PMSiga?

Järgnevalt on toodud sümptomite loetelu.

Kehalised muutused

• Rindade valulikkus
• Kõhupuhitus
• Näo, kõhu või sõrmede paistetus
• Peavalud
• Söögiisu muutused
• Magusaisu
• Akne või nahalööbed
• Kõhukinnisus või kõhulahtisus
• Südamekloppimine
• Unehäired
• Lihasjäikus
• Valud
• Kõhuvalu
• Seljavalu
• Migreen
• Astma
• Nohu
• Nõgestõbi

Psühholoogilised muutused

• Depressioon ehk masendus
• Ärritatud olek
• Väsimus
• Unisus või nõrkus
• Pingulolek või rahutus
• Ärevus
• Ärrituvus
• Saamatus
• Keskendumisraskused
• Sugutungi muutused

Kui teil need sümptomid esinevad, siis millal? Sümptomite esinemisaeg on see, mis eristab PMSi teistest seisunditest. Naistel, kel esineb PMS, tekivad sümptomid 1-14 päeva enne menstruatsiooni algust ja kaovad menstruatsiooni algamisel või vahetult pärast seda ning ülejäänud tsükli kestel tunnevad naised ennast hästi.

Paljudel naistel esineb PMS üsna kergekujuliselt päev või paar ja see on möödas. Teistel on see aga sedavõrd raske, et nad saavad vaevalt tööl käia. Tavaliselt on tegemist enam kui ühe põhjusega ja kui teatakse, et muututakse teatud perioodil suure tõenäosusega halvatujuliseks ja õnnetuks, siis oleks mõttekas rääkida sellest avameelselt oma perekonna ja sõpradega. Neid on seega ette hoiatatud ja loodetavasti näitavad nad üles kannatlikkust ja katsuvad toetada.

Mis põhjustab PMSi?

Keegi ei tea täpselt. Esitatud on arvukalt hüpoteese, millest kõige usutavamad on kudede normist kõrvalekalduv reageerimine munasarjahormoonide normaalsetele tasemetele, muutused serotoniini ja teiste neuromediaatorite (sh beeta-endorfiini) sisalduses. Nendele võib lisada toitumist puudutavad teooriad, sealhulgas vitamiin B6 ja asendamatute rasvhapete vaegus, hüpoglükeemia (veresuhkru taseme langus) ning madal magneesiumi- ja kaltsiumitase. Esile on tõstetud ka kultuurilisi, psühholoogilisi ja sotsiaalseid teooriaid. PMS on arvatavasti tingitud nii psüühiliste, psühholoogiliste kui sotsiaalsete tegurite koosmõjust, mida mõjutavad elusündmused.

Kellel tekib PMS?

Puudub kindel naisetüüp, kel tekib PMS suurema tõenäosusega, kuigi üldiselt kaldub see sagedamini esinema 30. eluaastates naistel ning neil, kel on lapsed. PMSi tekkega võivad seotud olla teatud sündmused, näiteks rasestumisvastaste tablettide (antibeebipillide) kasutamise lõpetamine või lapse sünd. Üldine seos näib esinevat ka ebameeldivate elusündmuste ja PMSi vahel. PMS on sagedasem tekkima stressiperioodidel kui on probleeme kodus või tööl, eksamite ajal või kolimisel ühest kohast teise, puhkuse ajal või siis, kui elu kenasti sujub.

Kas PMSi saab ravida?

Jah. PMSi raviks on erinevaid võimalusi lihtsatest kodustest vahenditest kuni ravimite kasutamiseni, mida määrab arst. Tähtis on kindlaks teha, mis kellegi puhul toimib.

Kuidas PMSi kindlaks teha?

Kõigepealt tuleb kontrollida, kas sümptomid on tingitud PMSist. Seda aitab teha allpool toodud jälgimispäevik, mida tuleb täita kolme kuu vältel. Kui leitakse kinnitust, et sümptomid esinevad ainult enne menstruatsiooni, siis tasuks nõu pidada arstiga. Samuti võib proovida erinevaid eneseabi meetodeid.

Päev	Kuu 1	Kuu 2	Kuu 3
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
32
33
34
35

Jälgimispäevik
Kasuta seda oma sümptomite ülesmärkimiseks. Päev 1 on esimene veritsusvaba päev pärast menstruatsiooni. Seejärel liigu edasi ja märgi 'linnukesega' ära kõik päevad, mil sümptomid esinevad. Kui sümptomid on rasked, siis tee vastavasse lahtrisse kaks 'linnukest'. Märgi M päevade juurde, mil on menstruatsioon ja alusta uue tulbaga esimesel veritsusvabal päeval. Kolme kuu möödudes on selgelt näha, kas tegemist on premenstruaalsete sümptomitega. Kui need süvenevad menstruatsiooni lähenemisel ja kaovad täiesti vereerituse tekkimisel, tähendab see, et tegemist on PMSiga. Enamikel naistel on umbes 28-päevane tsükkel, kuid mõnedel naistel on see pikem, seetõttu on jälgimispäevikusse märgitud 35 päeva. Jäta viimased lahtrid tühjaks, kui menstruatsioon lõpeb enne, kui tulba lõpuni jõuad.

Mida saad enda heaks teha?

Võid rakendada niinimetatud eneseabi meetodeid. Mõnedel naistel on nendest abi, kuigi need ei põhine kliinilistel andmetel.

Dieet: toitu tervislikult, süües palju puu- ja juurvilju. Vähenda soola tarbimist, sest see aitab ära hoida kõhupuhituse teket ja söö vähem ka suhkrut, mis võib põhjustada veresuhkru taseme kõikumisi. See omakorda võib mõjutada energiataset ja söögiisu. Abiks võib olla ka kofeiini ja alkoholi tarvitamise vähendamine, kuna neil mõlemal on mõju vereringele.

Toidulisandid: mõned naised leiavad, et neid aitab vitamiinide ja mineraalide kasutamine toidulisandina, mis on saadaval käsimüügis. Toidulisandeid tuleb üldiselt võtta regulaarselt teatud aja vältel enne, kui nad mõjuma hakkavad. Kui kavatsetakse neid proovida, siis tuleks esmalt pidada nõu arsti või apteekriga.

Liikumine: Ei pruugi küll olla lusti, kuid regulaarne liikumine menstruatsioonile eelneval perioodil võib aidata sümptomeid leevendada ja tagab ka sellele järgneva heaolutunde.

Lõõgastumine: pingulolek ja ärrituvus on sagedasteks PMSi sümptomiteks. Õpi joogat, meditatsiooni või hingamisharjutusi ja tegele sellega alati, kui ennast halvasti tunned.

Stress: hoidu olukordadest, mis põhjustavad pingulolekutunnet ja võimalusel puhka palju.

Kuna need eneseabi meetodid ei toimi igaühe puhul, on tähtis arstiga nõu pidada, kui jätkuvalt esineb PMSi sümptomeid. Arst võib mõnda ravimit välja kirjutada. Need aitavad teatud sümptomite, näiteks rindade valulikkuse korral. Arst võib suunata ka spetsialisti konsultatsioonile, kes leiab suure tõenäolisusega ka lahenduse probleemidele.