Kooliskäija saab vajalikud teadmised
AIDS-i Ennetuskeskuse (AEK) eesmärgiks on vältida HIV-nakkuse ja AIDSi levimist Eestis ning viia nakatumine sugulisel teel levivatesse haigustesse miinimumini. Kõlab uhkelt. Paraku polegi see nii kerge.
Alles hiljuti soovitati meil mittekorralikke inimesi sunniviisiliselt kontrollida, nad normaalsetest inimestest eraldada ja seksuaalsuhted enne abielu keelata. Nõukogude süsteem soosis sellist lähenemist ja ajal tundus - nii saabki kõike kontrolli all hoida. Paraku ei saa inimest ja tema käitumist kontrollida, kuid seda on võimalik kujundada ja ajapikku muuta. Sellist lähenemist tuntakse termini sotsiaalne marketing all. AEK ongi valinud oma töös sellise tee.
1998. a otsustas AEK läheneda koolinoortele süsteemselt. Senini toimus noorte harimine HIV/ADSi ja seksuaalsuse teemadel peamiselt üksikute loengute ja materjalide jagamise teel. Vajalik, aga ei too kaasa soovitud tulemust: AEK 6 spetsialisti kohta on Eestimaal lihtsalt liiga palju inimesi. Lisaks arvulisele ülekaalulule tuli arvestada veel ühe olulise küsimusega. Kas eesmärk muuta inimeste käitumine turvaliseks õnnestub või mitte? Mida peame tegema? Mis on oluline?
Liisk langes tervisekasvatusõpetajatele
Uurisime maailmas toimivaid ja edukaid HIV ennetusprogramme ning jõudsime järeldusele - biomeditsiinilise info edasiandmine HIV-nakkuse ja teiste sugulisel teel levivate haiguste (STLH) kohta ei ole piisav vahend haiguste ennetamiseks, seda eriti noorte hulgas. Selle asemel peame muutma noorte käitumist ja pakkuma neile motivatsiooni käituda ja elada viisil, mis aitaks neil olla terved ja rakendada oma teoreetilisi teadmisi ka praktikas. Sõnaga, tuli otsida kõige efektiivsem ja kvaliteetsem vahend noortele teadmiste edasi andmiseks. Valik langes tervisekasvatusega tegelevatele õpetajatele. Igas Eestimaa koolis on selline inimene.
"Terve noor" koolitus pakub eesti ja vene koolide tervisekasvatusega tegelevatele õpetajatele õppekava, samuti varustatakse nad kaasaegse ja efektiivse metoodika ja materjalidega HIV-nakkuse, seksuaalse käitumise ja terve ellusuhtumise teemadel, mida õpetajad õpilastele vanuses 10-17 omakorda terviseõpetuse tundides süsteemselt jagavad.
Seminarid "Terve noor"
Saatsime igasse eesti ja vene kooli terviseõpetajale kirja, kus teavitasime seminarist "Terve noor" ja palusime saata osaleda soovijatel täidetud ankeet ja küsitlusleht tagasi Ennetuskeskusesse. Küsitlusleht andis meile infot, sest sealt saime teada, mida õpetajad teavad, mida arvavad, mida usuvad ja millest nad oma töös seksuaalkasvatuse valdkonnas puudust tunnevad. Selgus et, rõhk tuleks panna oskuste ja suhtumise arendamisele ning ka teadmiste edastamisele. Meie poolt soovitatava metoodika aluseks sai Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) poolt välja töötatud meetod, mis põhineb pikaajalisel süsteemsel interaktiivsel õppel ja mis koostati lähtuvalt Eestimaa noorte ja terviseõpetajate vajadustest.
Praeguseks on osalenud ja materjale saanud 200 eesti õpetajat. Ees ootab veel 3 eestikeelset seminari ja 6 seminari vene koolide õpetajatele. Päeva jooksul räägitakse selgeks järgmised teemad: AIDS-i Ennetuskeskuse tegevus, ülevaade HIV/AIDS/STLH olukorrast Eestis ja maailmas koos värskeima statistilise infoga, ennetusprogrammid Eestis ja maailmas, AIDSi epideemia mõju ja tagajärjed, õpetusmeetodid HIV/AIDS alases koolituses ning suhtumine ja lähenemine ennetustegevusse, noored inimesed ja seksuaalsus, mida noored arvavad ja ütlevad seksi kohta (esimesed vahekorrad, arusaamadest seksist ja suhetest, seksuaalalane haridus koolis, kodus ja meedias), õpetajate ettekujutus ja arusaamine koos testitulemuste analüüsi ja arutamisega (suhtumine HIV-nakkusesse, suhtumine seksi ja seksuaalsusesse, suhtumine HIV-positiivsetesse inimestesse), HIV/STLH levimine (peamised levimis- ja mittelevimisviisid, levinud valearusaamad, anonüümne testimine), narkomaania, inimesed, kel on HIV/AIDS (tolerantsus ja ühiskond). Turvaseksi alane koolitus ja harimine (kuidas seda tundides teha, turvaseksivahendite kasutamine ja oskuste edastamine, suhtlemine partneriga), vastutustundlik seksuaalne käitumine (seksi edasilükkamine, turvaseks), seksuaalne vägivald ja intsest (mida see tähendab, kuidas ennetada).
Oleme saavutanud eesmärgi
Enamus seminaridel osalejaid hakkas õppematerjale kasutama kohe ja neid jagati ka klassijuhatajatele, kes siis oma tundides neid kasutasid. Kõige paremateks peetakse harjutusi eluks vajalike oskuste arendamisel järgmistel teemadel: enda riski hindamine, endale kindlaks jäämine, kondoomide ja muude turvaseksivahendite kasutamine ja partneri veenmine, vägivallaga toimetulek.
Usun, et oleme saavutamas oma eesmärki. Õpetajate ja erakordselt lihtsate materjalide abiga garanteerime, et iga kooliskäiv noor inimene saab vajalikud teadmised ja oskused ning oskab harida ja õpetada ka oma sõpru ning kaaslasi. Tahaksime tänada kõiki tervisekasvatusega tegelevaid õpetajaid. Koostöö nendega on olnud suurepärane. Iga seminar on toonud palju rõõmu ja mõtlemisainet.
Vaatamata kurbadele tulemustele, on AIDSi epideemia endaga kaasa toonud ka palju sellist, mida võib pidada kasulikuks: turvaseks, seksuaalkasvatuse sisseviimine koolidesse, inimese seksuaalsuse sügavam uurimine ja tolerantsi tõstmine, gei-ja biseksuaalsete inimeste õiguste kaitse tagamine, ennetava lähenemine omaks võtmine. "Terve noor" projekt on üks näide.
KRISTINA MÄND,
AIDS-i Ennetuskeskuse spetsialist