Värvidega tekivad uued ilmed

Värvid riietuses, värvid me kodus, kontoris ja kõikjal mujal - see on olulisem, kui me enamasti aimame. Kunstnik Kandinsky on öelnud, et värvid on eelkõige vahend hinge otseseks mõjutamiseks.

Küllap on värvid meie elus niivõrd loomulikud ja harjumuspärased, et valdavalt laseme ennast neist mõjutada enesele teadmata. Vähesed teavad, mis mõju peitub ühes või teises värvis. Millisesse emotsionaalsesse-hingelisse seisundisse võib üks või teine värv viia. Selgub, et värvid võivad olla toeks isegi puhtfüüsiliste vaevuste puhul.

Üks asi on värviteraapia, mis on Eestis küllaltki tundmatu ja eksklusiivne ala. Noor daam pildil pole küll värviterapeut, kuid värvidega on tal palju pistmist. Muidu tegeleb Annika Vilippus õlimaaliga, näo-või kehamaalingud aga on hobi, seltskondlik ajaviide. Ravitoimet ei saa seejuures siiski eitada, vähemalt halvemaks pole "patsiendi" tuju kunagi läinud.

"Inimestele pakub selline asi huvi," räägib Annika. "Tekivad täiesti uued ilmed. Inimestel on huvitav avastada end tavalise meigita."


Annika Vilippusele on näo- ja kehamaalingud hobiks. Ta ei eita nende ravitoimet.

Annikal on praegu punane periood

Annika ei pretendeeri ravija või terapeudi seisusele. "Olen kunstnik. Aga võib-olla ma lihtsalt teadvustan värvide tähendust ja mõju enesele rohkem. Maalides on ju kõik värvid sinu päralt, sinu valida. Ja mõne värviga on nii, et ta esineb mul kõigil piltidel."

Igaühel võivad olla värvidega teatud assotsiatsioonid, mis alati ei pruugi olla meeldivad. Seetõttu ei saa teha üldistusi, et näiteks sinine on rahustava toimega vms. Annikal on praegu näiteks punane periood, sellele eelnes must, siis sinine. "Mõni aasta tagasi ei kannatanud ma punast üldse," mäletab ta.

Punasel värvil näib olevat kuidagi teenimatult halb maine. Olgu, haiglatuppa või büroosse ta ilmselt alati ei sobi, aga üldises linnapildis, kui reklaamplakatid välja arvata, näeb punast (kasvõi punast kivi) haruharva. Kahju.

Punane on kompromissitu värv ja selle sümboolika on seetõttu enamikule inimestest põletav või dramaatiline, kirjutab Karl Ryberg oma raamatus Elavad värvid. "Kui sa satud täielikku ahastusse, siis otsid ehk üles Red Light District'i, mis on müüdava armastuse linnaosa," teab Ryberg.

Ent pole ka punane alati nii vulgaarne ja tahumatu ega meenuta vere maitset. Punane võiks vast olla ergutav, otsustusvõimet ja tahtejõudu toetav. Kuid eks igaühele oma värv või värvid-toonid.


Annika: "Pole see punane nii vulgaarne midagi... Vastupidi, on ergutav, otsustusvõimet ja tahetejõudu toetav."

Värviteraapial on tulevikku

Läänemaades hakati värvide mõju psüühikale ja ravivõimalusi tõsisemalt uurima eelmise sajandi teisel poolel, ehkki tegelenud on sellega nii Aristoteles, da Vinci, Newton kui Goethe. Plaanipärane terapeutiline kasutamine algas 19. sajandi lõpul, kuid üks agaramaid selle ala mehi Rudolf Steiner mõisteti 1920. aastatel selle eest kinni.

Annika Vilippus leiab, et sel alal võiks Eestis olla tulevikku, kuid seda peaks ilmselt siduma mõne psühhiaatriharuga. Karl Ryberg kirjutab veel:

"Värviteraapia sobib kõige paremini neurootiliste vaevuste ja psühhosomaatiliste hädade puhul. Teatud osa puhtpsüühilistest hädadest, nagu unetus, hirm, kartus ja unetus, tavaliselt kaob valgusimpulsside mõjul. Ent ka psühhofüüsilised vaevused, näiteks migreen, maohaavad, astma ja lihasekrambid, alluvad hästi monokroomsele värviravile."

Olgem niisiis rohkem teadlikud, valides oma garderoobi, tapeeti või katusekive. Või meremaali oma magamistoa seinale.

RAUL TOOMAN

 

NB! Projekti "Tubakast Lahti" küsimustik tööandjatele
Aeg on Terviseleht ära tellida

Terviseleht on Facebookis

Pakume tööd

Varjatud toidutalumatuse artiklid

 
Kas seksuaalkurjategijate keemiline kastreerimine peaks olema Eestis lubatud?
jah, vabatahtlikele
jah, sunniviisiliselt
ei mingil juhul
terviseleht@terviseleht.ee Delfi