Kevadel teeb valgus silmadele liiga

Tallinna Pelgulinna Polikliiniku silmaarst Reet Ots on uurinud 13a jooksul tuhandete patsientide erivärvilisi silmi. Kuna on käes uue aastatuhande esimene kevad, küsime, kas on vahet põhjustes, miks tullakse silmaarsti juurde suvel või talvel.

"On küll. Talve lõpul, kui lumi veel maas ja paistab ere päike, kurdetakse, et silmad jooksevad rohkem vett, on tundlikumad ja hellemad ning hakkavad punetama. Seda sellepärast, et valgus on liiga ere ja siis on viimane aeg kanda päikeseprille."

Silmaarst: "Valgus peegeldub lumelt tagasi ja seda mitte üksnes kusagil mägedes suusamõnusid nautides, vaid ka siin. Päikeseprillid pole nagu vanasti arvati moeasjad, vaid hädavajalikud silmakaitsjad."

Päikeseprilli klaasid peavad olema kvaliteetsed

"Igal juhul tuleb veenduda, et klaasid oleksid kvaliteetsed. Seetõttu soovitan neid osta optikakauplusest, mitte putkadest. Et oleks tagatud UV (ultraviolettkiirguse) eest kaitse. Kui inimesel on probleeme nägemisega, ta vajab prille, aga tal pole võimalik mitut paari prille muretseda, siis on ka teine võimalus. Nt kasutada nn päikeseklippe. Neid saab panna klambriga prillide külge. Mugavuse poolest kasutavad neid autojuhid, sest neid saab kiiresti üles kergitada või hoopis ära võtta."

Silmaarst hoiatab: kui kevadel hakkavad õitsema sarapuu ja paju, siis tulevad patsiendid kaebama - silmalaud on paistes ja limaskestad turses. Allergia. Õhus hõljuvad allergeenid, tolmud. Selle vastu on ravimeid, mistõttu soovitab kindlasti pöörduda silmaarsti poole. Mitte oodata kodus.

Nägemine ja pärilikkus

"Geenidega saame kaasa eelsoodumused teatud organite võimalikele haiguslikele muutustele edaspidises elus," on tohter kindel. "Kui vanemad on lühinägelikud, võib see üle kanduda ka nende lastele. Kuid samas peame arvestama, et tänapäeval on laste silmade koormus suurem kui oli nende vanematel nende noores eas, vanavanematest rääkimata. Nüüd, kus vaadatakse väga palju televiisorit, tegeldakse arvutitega, tõstab see kõik silmade koormust."

Silmaarst teab, et kui laps kipub televiisorit vaadates sellele hästi lähedale minema või pistab lugedes pea suisa raamatusse - pöördugu vanem kindlasti lapsega arsti poole. Aga arvestama peab muidugi ka laste harjumust vaadata kõike hästi lähedalt. Igaks juhuks silmi kontrollida pole kunagi liiast.

Reet Otsa peres kellelgi silmadega probleeme pole. Majas pole ka arvutit.
Silmaarst oma koduaias päikesepaistelisel suvepäeval.

"Tiigrihüpe" ja silmad

Reet Otsa sõnul on harva päevi, kus silmaarsti vastuvõtule ei tule inimesi, kes kurdavad - nad näevad küll hästi, kuid silmad kipitavad ja on valusad. Kui küsida - kus töötate - siis on vastus nagu aamen kirikus - arvutiga. Hommikust õhtuni. Mitte ainult 8 tundi, vaid kauemgi.

Reet Ots toonitab, et iga inimene peab katsuma ise oma tervist hoida, sest kes seda ikka hoiab?

Seepärast on soovitav arvutil töötajal iga 20-30min järel paariminutiline puhkus teha... Tuleks minna arvuti tagant teise ruumi, vaadata aknast välja. Pidevalt arvutiga töötades on silmad pinges, silmalääts muutub kumeraks. Kõik see väsitabki silmi. Muide, arvutiga töötades ei väsi üksnes silmad, vaid kogu organism. Peab ju arvuti taga istuma kogu aeg sundasendis, jälgima ekraanilt tulvavat infot, selle vastu võtma ja töötlema. Kõik see väsitabki.

Küsimusele, kas koolides tehakse lastele sellealast selgitustööd, vastab Reet Ots, et ajakirjanduses ilmub küllaltki palju üldhariduslikke artikleid, kuid need on peamiselt mõeldud täiskasvanuile. Kuid spetsiaalselt laste tervislikust seisukohast lähtuvaid artikleid pole. Ja ka koolides on sellealane töö puudulik.

Silmaarst selgitab, et algklasside lapsed võivad arvuti ja televiisoriga tegelda mitte rohkem kui paar tundi päevas. Raamatukiri on ühtlane, tähed konkreetsed, kuid arvutikiri koosneb punktidest. Tähe keskel on need punktid intensiivsemad, väljaspool aga muutuvad hõredamaks ja tuhmimaks. Ja seetõttu väsitabki arvuti silmi, silmad pingestuvad tähti vaadates rohkem.

Silmaarsti juurde tuleb rohkem noori

Rohkem käib silmaarstil noori inimesi, kes on arvutiga töötanud aasta-paar. Küsivad: kas nende silmad vajavad korrektsiooni? Välja on kujunemas ka lühinägelikkus. Silmad on viletsad eriti lastel. Tihti tuleb ema ja ütleb: "Teie olete arst ja teie öelge mu lapsele, et ta ei tohi nii palju televiisorit vaadata! Mind ta ei kuula." Vastan, et soovitused annan küll kaasa, kuid kodus tuleb ikka endal lapsele selgitusi jagada. Paraku on vanemal hoopis mugavam osta lapsele uus video, kui minna temaga jalutama või koos mängima."

Kas prillid või kontaktläätsed

Arvutiga töötamisel on eelistatavamad prillid. Sellepärast, et kontaktläätsedega silm kuivab rohkem, ei lase hästi hapnikku läbi. Kui inimene läheb retseptiga prille saama, siis peaks kindlasti selgitama, kas ta vajab neid ainult kaugele vaatamiseks, autojuhtimiseks ja töötamiseks ka arvutiga. Siin on erinevus. Kui tavaliselt vajatakse nn fotokroomset prilliklaasi, mis valguse intensiivsuse muutumisega muudab ka oma värvi, siis autojuhtimisel prille kandes tuleb arvestada, et valgus tulvab läbi auto esiklaasi ja selletõttu fotokroomne prilliklaas nii intensiivselt oma värvi ei muuda. Kui inimene vajab prille arvutiga töötamisel, siis seda ka öelda. Sel juhul saab prilliklaase vastavalt tsentreerida.

Ka kontaktläätsede muretsemisel tuleb silmi enne arsti juures kontrollida. Kõigile silmaläätsed ei sobigi. Reet Ots ütleb, et viimasel ajal on just värvilisi kontaktläätsi soovinud endale ka need noored daamid, kellel nägemisega mingeid probleeme pole. Soovitakse lihtsalt silmade värvi muuta...

HUGO AVILA