Atoopiline dermatiit

Atoopiline dermatiiti (nahapõletik) nimetatakse mõningates maades atoopiliseks ekseemiks. Varem oli Eestis käibel nimetus "neurodermiit", mis rõhutas haigust vallandava tegurina neurogeenset komponenti.

Kahjuks ei ole haigust tekitavad ja soodustavad tegurid praeguseni lõplikult välja selgitatud. Üheks olulisemaks asjaoluks selle haiguse kujunemisel on pärilik soodumus. Atoopiline dermatiit tekib sagedamini neil, kel on selleks soodumus nii isa kui ka ema poolt.

Haigestunud lapsed on kapriissed

Haigus vallandub enamasti juba lapsepõlves (tavaliselt esimesel elupoolaastal). Sageli toimub see siis, kui laps läheb üle kunstlikule toidule. Enamasti tekib lööve mitme haigust põhjustava ja soodustava teguri koosmõjust. Imiku- ja väikelapseeas on vallandavateks teguriteks peamiselt toidu komponendid (piim, piimatooted, muna, šokolaad ning muud maiustused, tsitruselised, õun, tomat, herned, pähklid, mesi, kala, linnuliha jt). Harvem võib lapsel tekkida ülitundlikkus rinnapiima kaudu. Imikutel ägeneb haigus ka liigses soojuses.

Eelkoolieas ja koolilastel lisanduvad olmeallergeenid (elamutolm, õietolmud, loomakarvad, keemilised ühendid jt). Ägenemist seostatakse sageli emotsionaalsete teguritega, nt stressiga. Haigestunud lapsed on kapriissed, kergesti ärrituvad, nutavad erilise põhjuseta. Soodustavad-ägestavad haigust põskkoopapõletik, sooleparasiidid, viirushaigused, maksa- ja sapiteede haigused jm. Sagedamini haigestuvad kuiva nahaga lapsed.

Haigus võib tüsistuda

Imikutel paikneb lööve (punetus) eelkõige põskedel ja otsmikul. Haiguse süvenemisel tekib lööve jäsemete painutuskülgedele, võib levida koguni üle kogu keha. Laps on rahutu, kratsib end, sest nahk sügeleb piinavalt. Kui lapsele ei panda kätte käpikuid, võib nahal näha rohkesti kratsimisjälgi.

Vanematel lastel punetavad silmalaud ja põsed ketendavad. Kaelal, küünarlohkudes, randmetel ning põlveõnnaldes esinevad punetavad haiguskolded. Kaelal, küünarlohkudes ja põlveõnnaldes on nahajoonis (vaod ning väljakesed) muutunud reljeefsemaks. Nahal leidub kratsimisjälgi ja koorikuid. Haigus võib tüsistuda, eriti lapseeas, bakteriaalse infektsiooniga.

Täiskasvanutel täheldatakse nii piirdunud kui ka difuusset vormi. Lööbe eelistuskohad on nägu, suurte liigeste painutusküljed. Eriti torkab silma, et nahajoonis on muutunud tunduvalt reljeefsemaks.

Veres on eosinofiilsete valgeliblede ja IgE tüüpi antikehade hulk suurenenud.

Ravi

Oluline on võimalikult varakult (imiku- või väikelapseeas) püüda haigus välja ravida. Enne haiguse ägenemist ravitakse A-vitamiini ja ultraviolettkiiritusega. Last vannitada ainult keedetud ja pehmendatud veega. Pehmendamiseks kasutatakse kliisid, nõgese- või raudrohuteed, soodat.

Ägeda põletiku korral kasutatakse paikselt kummelitee või raudrohutee mähiseid ja 3-list naftalaanpastat. Glükokortikoidsalve (hormoonsalve) kasutada ainult arsti korraldusel ja lühikest aega. Hiljem minnakse üle baaskreemidele (Orion, Essex, Eucerin, Sebamed, Linola, Laceran jt). Need on nahka pehmendavad (rasvased ja niisutavad kreemid). Baaskreemid parandavad naha elastsust, painduvust, venitatavust ja tõstavad kaitsevõimet, leevendavad sügelust ning vähendavad põletikku. Nad kaitsevad, taastavad ja tasakaalustavad naha happelist kaitsekihti. Haiguse kroonilises staadiumis vähendatakse vedeliku kadu nahapinna kaudu, st kandes nahale rasvasemaid kreeme või salve. Nahapinnale tekib kate, mis takistab vee aurustumist. Nahka pehmendava salvi toime kestab 3-4 tundi, seetõttu on neid soovitav kasutada päevas korduvalt (vähemalt 2-3 korda).

Oluline on dieet. Soovitavad on aedvilja-lihatoit, punase sõstra ja jõhvikamahl. Loobuda maiustustest, piirata piimatooteid.

Välja ravida infektsioonikolded organismis ja väljutada soolenugilised. Korterist kõrvaldada koduloomad (koerad, kassid jm).

Tugeva sügelemise korral määrab arst histamiinivastaseid ravimeid, eriti ööseks.

Atoopilist dermatiiti põdenud isikud ei või valida elukutset, kus nad puutuvad kokku nahka ärritavate ja allergiat põhjustavate ainetega.

NAOMI LOOGNA, professor