Kas armastust saab mõõta? 3

(Algus Terviselehes nr. 12)

Filosoofiliselt kõlaks see nii: näiliselt on kõik isoleeritud, justkui puuduks omavaheline seos - "... mingil helgel hetkel tunnetab inimene oma lahutamatut seost kõigi ja kõigega, mineviku ja tulevikuga, tunneb tänulikkust ja aukartust..." - nii võis mõelda Einstein, kui ta rääkis solidaarsusest kõige elavaga. Sellist suurt ühtsust on kogenud need, kes ühel või teisel põhjusel on silmitsi seisnud Tema Kõrguse - Surmaga. Siis tunnetatakse, et kõik meie sees ja ümber seisab koos mingi armastava, intelligentse energia abil. Tervenemine võibki teoks saada siis, kui inimene mingil tasandil väljub isolatsioonist - vabaneb isoleeritusest.

Igasugune puudutus(teraapia) viitab ühtekuuluvuse rajale. Küllap just seepärast hiina rahvameditsiinis peetakse massazi, puudutusteraapiat üheks olulisimaks tervendamisvahendiks. Asjal on ka oma antropoloogiline taust ja see ulatub tagasi kaugesse minevikku. Inimmälu on suuteline meeles pidama ja ära tundma keskeltläbi mitte rohkem kui 300 ligimest - mis üle selle, muutub ähmaseks. Kauges minevikus, kui meie esivanemad elasid veel kogukondadena koos, lõhenesid seda arvu ületavad kooslused väiksematesse gruppidesse - väga oluliseks peeti, et kogukonnas kõik kõigest ja kõigist teaksid. Suurt tähtsust omas kogukondlik intiimsus.

Tervenemine saab toimuda mitmel tasandil

Meil puudub see tervendav ja ühtlasi distsiplineeriv kogemus - meie ühiskonnas on lihtsalt liiga palju inimesi. Me killustume pisigruppideks - suuremad kogukonnad (parteid, ühistud, seltsid jne) muutuvad mittetransparentseks ja nende sees tekivad uued liidrid, sest kõikidele meele järgi olla ei saa parimgi juht. Paradoks: ühiskond on liiga suur ja ühtlasi liiga väike.

Dr Ornish: "Tervenemine saab toimuda mitmel tasandil - eelkõige peab see toimuma poliitilisel tasandil, et iga ühiskonnaliige saaks iseennast tervendada; vastasel juhul "hoitakse meid koos sunniviisiliselt" ja kiirgame kogu oma paranoiat teistele. See ei ole terve ühiskond, kus tegldakse aina vigade otsimise ja teesklemisega, kus igaüks püüab igaühe eest midagi salajas hoida, varjata. Sõjategevust ei peata poliitika ega agressioon. Sõdu saab vältida vaid siis, kui kõik ühiskonna liikmed endatervendamisele peamist tähelepanu pööravad.

Dr Lisa F. Berkman muretseb, et elame ühiskonnas, kus kokkukuuluvusele lubamatult vähe tähelepanu pööratakse. Langetame hulgaliselt poliitilisi, majanduslikke jne otsuseid ja tähelepanuta jäävad sotsiaalsed faktorid, mis tema meelest tohutut rolli mängivad.

Avatus ja tugev küünarnukitunne

"Ehk on põhjus avatuses, miks Jaapanis ja Prantsusmaal suhteliselt vähem südamehaigusi põetakse. Prantslaste puhul väidetakse, et see seostub suure hulga veiniga, mida seal tarbitakse. Selles võib olla ivake tõtt - tähtsam on siiski avatus ja tugev küünarnukitunne. Tihti minnakse koos lõunat sööma, istutakse ühise laua taga, vesteldakse (ja mitte ainult tööteemadel) ja koos minnakse tagasi. Mõeldes lõunapausile oma töökohas (USAs - BW) võin ühe käe sõrmedel üles lugeda selliseid juhuseid."

Armastust mõõta ei saa. See on mõõteriistade jaoks liiga keeruline.

Bruce Link avaldas arvamust, et on põhjapanevaid tõdesid, mis ei ole proksimaalsed, st (kehale) lähimised. Terviseprobleemide puhul oleme lähimiste põhjuste otsimisest päris ogaraks läinud - otsime põhjusi seal, kus neid on kergem leida. Mida aga teame valdkondadest, mis on seotud sotsiaalsete ja suhtlemisele põhinevate probleemidega? Me raiskame aega ja raha biokeemiale, sest seda aktsepteeritakse ja finantseeritakse heldelt. Armastusel laseme minna oma teed. Ilmaasjata. Armastust, inimese lähedust, puudutusi mõõta ei saa - nad on meie mõõteriistade jaoks liiga kõikehaaravad. Esialgu püüame mõõta kõiksust tolmukübeme abil. Egas midagi. Mõõtke. Ja armastage.

BOLESLAW WEIDEBAUM