Parkinsoni tõbi. Liikumis- ja tegevusravi

Parkinsoni tõbi põhjustab liigutuste aeglustumist ja lihasjäikust. Toob kaasa kehaasendi ja kõnnaku muutumise. Toolilt või voodist tõusmine muutub raskeks. Funktsionaalse võimekuse säilitamiseks peaks iga päev väljas kõndima, tegelema kehaliste harjutustega.

Parkinsoni tõve korral nihkub keha pisut ettepoole kaldu ja kühmu. Et sellisest asendist vabaneda, tuleks seismisel vältida keha kaldumist ja hoida jalad puusadest ja põlvedest sirgena. Istudes panna selja taha väikse padja, nii on parem selga sirutatuna hoida. Toolilt on kergem tõusta, kui kõigepealt nihutada end toolil ettepoole ning toetada käed käsitugedele ja jalad kindlalt vastu maad. Voodist tõustes keerata kõigepealt jalad küljele ja voodist välja tõsta ning seejärel end käte abil istuma tõugata.

Kõige loomulikum liikumisviis on kõndimine, eriti kasulik värskes õhus. Väljakujunenud Parkinsoni tõbi muudab kõnnakut: sammud muutuvad lühemaks, tasakaal häirub, vahel esineb tardumisi ja kukkumisi. Sammu pikkust on võimalik jälgida ja reguleerida. Kui tasakaal on häiritud, võib aidata pisut harkisjalu käimine. Pöörata võib suurema kaarega, siis ei ole ohtu kukkuda. Väljendunud tasakaaluhäire ei ole Parkinsoni tõve korral sagedane, vajadusel aitab käetugi või kepp. Igapäevane jalutamine on parem teedel, kus pole palju rahvast ja kus saab liikuda valitud tempos. Kõndida võib just nii palju, kui jõudu jätkub.

Võimlemisharjutused

Igapäevaste harjumuste hulka peaks kuuluma võimlemisharjutused, mille eesmärgiks on lihaste ja liigeste lõõgastamine ning lihasjõu säilitamine. Harjutused parandavad ka hingamist ja mõjuvad tugevdavalt hääleaparaadile. Füüsiline aktiivsus vähendab depressiooni ja stressi, üldine toonus tõuseb. Grupis võimlemine pakub ka sotsiaalset tuge. Tartus Maarjamõisa Polikliinikus ja Tallinnas Pelgulinna Polikliinikus tegutsevad spetsiaalsed ravivõimlemise grupid Parkinsoni tõvega haigetele. Võimlemisharjutused peaks olema mitmekesised, haarates eri lihasgruppe, kusjuures kordamööda on kasulik teha nii venitusi, sirutusi, painutusi kui ka jõuharjutusi.

Kui Parkinsoni tõbi on staadiumis, mil esinevad ööpäevased motoorsed kõikumised (nn. "on-off" sümptomaatika), tuleb ravikehakultuuriga tegelda "on"-perioodis, kui liikuvus on võimalikult hea. Võimlemisharjutusteks sobib hommikupoolne aeg, kui organism on puhanud. Harjutuste vahele ja kõige lõpuks tuleb planeerida piisavalt puhkeaega, programmi võib jagada mitmeks lühemaks osaks. Peale kõndimise ja ravikehakultuuri on kasulik võimaluse korral tegelda jalgrattasõidu või ujumisega. Hea on ka raviujumine ja massaaž.

Võimlemisharjutused peaksid olema mitmekesised.

Tegevusravi

See on taastusravi liik, mille käigus püütakse võimalikult taastada neid funktsioone, mis on vajalikud igapäevaelus, näit riietumisel, pesemisel, toiduvalmistamisel, söömisel, koristamisel jne. Tegevusravi sihiks on säilitada inimese sõltumatus igapäevaste toimingute juures.

Parkinsoni tõve sümptomid - värin, jäsemete kangus ja kohmakus - häirivad igapäevastes tegevustes ja enese eest hoolitsemisel. Samas on võimalik leida mitmeid abivahendeid, et kohandada end haigusega ja olla vähem sõltuv häirivatest haigusnähtudest.

Magamistuba olgu mugav

See on koht, kus inimene veedab suure osa ajast. Seal peab olema mugav. Ohutu liikuda unisena, hommikul just ärganuna ning öösel tualetti minnes. Põrand olgu sile, takistusteta. Vaibad pole vajalikud, või siis olgu põranda külge kinnitatud ja paigutatud nii, et ei oleks võimalust vaiba serva taha komistada. Toatuhvlid peaks olema voodi ääres nii, kus nad ette jäädes komistamist ei põhjustaks. Magamistoa mööblile lahtised kujukesed ega suveniirid ei sobi. Hea, kui juba voodist saab tule põlema lülitada. Voodist tõusmist kergendavad jalutsisse asetatud tõmbamispael, voodi kohale paigutatud ripats ja seinale paigaldatud käsipuu. Kõrgem voodi on ülestulemiseks mugavam. Magamistoa mööbli hulka võiks kuuluda käsitugedega tool, et saaks riietuda kukkumist kartmata. Kõrgemalt toolilt on mugavam tõusta kui madalalt. Hea, kui abi kutsumiseks on võimalik kella kasutada.

Tualett ja pesemisruum

Tualetis käimine peab olema võimalikult kerge. Abiks on kõrgendatud WC potid ja käetoed kahel pool potti. Kui uksest tualetipotini on palju maad, võiksid olla käetoed ka seintel. Pesemisruum on kukkumiseks ohtlikumaid kohti, kuna vann ja põrandad on märjad ja libedad. Tavaliselt on vannituba väike, jättes vähe ruumi vabalt liikumiseks. Turvaliseks liikumiseks katta põrandad ja ka vanni põhi kareda materjaliga, liikumist kergendavad ka käsipuud seintel. Kindel on ennast pesta vannis või duši all toolil istudes. Mugav on käsitseda pika varrega harja ja kraaninuppude asemele pandud kange. Libeda seebi võib panna pesukinda sisse. Et vältida kõrvetamist, võiks kuuma vee madalamaks reguleerida. Hammaste pesemise muudab hõlpsamaks elektriline hambahari ja raseerimise elektripardel.

Riietumisnipid

Riidesse panemisel võivad olla probleemiks nööpide, paelte ja haakide kinnipanemine ja lahtitegemine, samuti käte käistesse saamine või sokkide jalgapanek. Valige riided, mida on kerge selga panna ja ära võtta, samuti kergesti käsitletavad jalanõud. Näit eest lahtikäivad pluusid ja jakid on mugavamad kui üle pea aetavad. Lukud ja krõpsud on kergemini kinnitatavad kui nööbid, haagid ja paelad. Riietumise hõlbustamiseks võib kasutada nööbihaaki ja kingalusikat, lukkude võib panna suuremad aasad või rõngad. Riietumiseks varugem piisavalt aega.

Kodutööd lihtsamaks

Majapidamistööd tuleb teha endale võimalikult lihtsaks. Tarvitada abivahendeid, mille puhul pole tarvis kummardada: pika varrega harjad, kühvlid ja aknapesukäsnad ning kerged tolmuimejad. Kui võimalik, võtke suuremad majapidamistööd ette äripäeva hommikutundidel, et saaksite nädalavahetusel end vabalt tunda ja puhata.

Köögis on oluline paigutada söögitegemise riistad-nõud mugavale kõrgusele. Kohv peaks asuma kohvikeetja lähedal, potid-pannid-kulbid pliidi juures jne. Kui seina peal ruumi, võite palju asju konksude otsa riputada. Planeerige ruum nii, et pliidi-kraani-külmkapi piirkonda jääks rohkem liikumis- ja pööramisruumi. Võimalusel tuleks rohkem kasutada mikrolaineahju, et poleks põletamise riski. Kui söögilaud asub teises toas, kasutage serveerimislauda. Söögi tegemisel on suureks abiks elektrilised abivahendid: lõikurid, mikserid, jahvatajad jne.

PILLE TABA, neuroloog