Seebita seebiga sauna

Kes avalikus saunas vaevub ringi vaatama, võib märgata, et enamus kasutab pesemisel vedelseepi, dušigeele ja šampoone. Vana hea sõber seebitükk on kaasas vähestel vanemaealistel. Ometi pole sellest kümmet aastatki möödas, kui tavalist tükiseepi vaid talongiga osta sai. Isegi impeeriumi kõige paremini varustatud suurlinnades oli seep ja pesupulber aeg-ajalt defitsiit.

Seepi keedeti ise

Et seebi keetmiseks on seebikivi kõrval vaja loomset või taimset rasva ja toitu pole inimkonnal kunagi liiga palju olnud, on seep näljahädade korral tihti leivast hinnalisem olnud. Ka viimase suure sõja ajal ja harjumusest aastaid hiljem korjati maaperedes kõik toiduks kõlbmatud rasvajäägid kokku ja keedeti seebiks. Et seebitükk vähem kuluks, lisati keetmisel vaiku. Selline seep vahutas vähe, pesi halvasti, aga püsis kaua pesukausi kõrval.

Läbi aegade on meedikud proovinud seepi (naha)haiguste korral kasutada. Kõikvõimalikud lisandid pole aga seebile seni olulisi raviomadusi lisanud.

Seebile on alati otsitud asendajaid, kuid sajandeid on seep olnud parimaks pesemisvahendiks.

Terve nahk on seebi suhtes vähetundlik

Rasvhapete naatrium või kaaliumsoolade seguna puhastab seep nahka ja kõiki pestavaid esemeid mustusest eelkõige tänu vahule. Just vaht seob endaga mustuse ja mikroobid, mis veega loputamisel ära uhutakse. Mikroobe surmavat ehk desinfitseerivat toimet seebil pole. Küll toob tulu haigustekitavate pisikute arvu oluline vähenemine. Et seep on tugevalt leeliseline, terve nahk aga kergelt happeline, siis pideval seebiga pesemisel nahk pingestub ja muutub karedaks ning kuivaks. Lisaks sadestab seep veest mineraalaineid. Viimased ummistavad nahapoore ja takistavad rasu- ja higinäärmete talitust. Terve nahk on nii füüsiliste kui keemiliste ärritajate, ka seebi suhtes vähetundlik. Paraku on tänapäeval meist paljudel nahk tundlik. Ajapikku naha kaitsevõime langeb, nahal tekivad ärritusnähud, punetus, kuivus, allergia. Arstid nimetavad sellist nahka probleemseks.

Lastel on kõige õrnem nahk

Kõige õrnem nahk on lastel. Tavalise (pesu)seebiga pole imikut kunagi pesta soovitatud. Kunagistes arstiraamatutes lubati vaid leiget vett kasutada. Hiljem tuli käibele lasteseep, milles tavalisele seebile oli lisatud boorhapet. Sellega muudeti seebi reaktsioon nahale sobivalt kergelt happeliseks. Kuid just viimasel ajal on boorhappel avastatud kestval kasutamisel rida kahjustavaid omadusi ja selle aine kasutamist (ka toiduainetööstuses, meditsiinis jm) on oluliselt piiratud.

Seebivaba seep

Häid seepe on uusim aeg meile palju pakkunud, reklaam televisioonis tutvustab neid pidevalt. Samas teavad aga vähesed, et juba mõnda aega on müügil täiesti uued kiiduväärsete omadustega vahendid. Väliselt on nad täiesti seebi sarnased, kuid nende koostises pole rasvast seebikiviga keedetud seepi. Ka kirjad pakendil kinnitavad, et tegemist on seebivaba tootega. Kuuluvad nad Sebamedi meditsiiniliste nahahooldusvahendite sarja. Õiget nime pole neile osanud seni ka valmistajad leida, nemadki nimetavad oma tooteid seebivabaks seebiks. Seebita seebid koosnevad paarikümnest erinevast looduslähedasest ainest. Võrreldes tavalise seebiga on tegemist nõrgalt happelise nahka mitteärritava normaalselt vahutava ja meeldivalõhnalise vahendiga. Proovijad on üksmeelselt tõdenud, et pärast pesemist on nahk puhas, pehme ja elastne. Tallinna Nahahaiguste Haigla eriarstid kinnitavad, et puhtaks saavad ka nahapoorid. Seepärast soovitavad nad Sebamedi seebivaba seepi nii lastele, tavatarvitajatele kui põletikulise ja vistrikulise e nn probleemse naha all kannatajatele. Sebamedi nahahooldusvahendite sarja kuulub ligi 100 erinimetust. Mida ja millal kasutada, seda oskavad selgitada kõik apteekrid.

KALJO SÕERDE