Kutsedüskineesia areneb aeglaselt

Kutsedüskineesiat nimetatakse ka koordinatsioonineuroosiks ehk liigutushäireks. Oma olemuselt on see funktsionaalne haigus, mille iseloomulikuks avalduseks on käes või üksikutes sõrmedes tekkiv kirjutuskramp.

Haigus areneb aeglaselt. Esialgu märgatakse, et käsi või käed väsivad pikemaajalisel kirjutamisel. Parem (vasakukäelistel vasak) käsi väsib ruttu, käekiri muutub ning käe üksikutes lihastes tekivad valu ja krambid, mistõttu kirjutamine osutub võimatuks. Krampide tõttu on edasine kutsealane tegevus takistatud. Küll aga on võimalik sooritada muid töid.

Düskineesia tekib suurema staažiga töötajail, kes sooritavad kiires tempos täpseid liigutusi (viiuldajad, pianistid, tšellistid, trompetistid, masinakirjutajad).

Pianistid ja viiuldajad on tähele pannud, et pilli mängimisel rohkem koormatud käe lihastes tekib väsimus ja raskustunne, millest mängimise tempo alaneb ning väheneb liigutuste täpsus. Komplemisel on lihas või lihased valulikud ning neis võib tunda tihkenemiskoldeid, pillimängimine on takistatud.

Algusjärgus häired kaovad mõnepäevase puhkuse järel.

Eristatakse düskineesia valu- ja kerge halvatuse vorme. Valuvormi korral on peamiseks sümptoomiks valu teke kutselise tegevuse korral.

Halvatuse kerge vormi korral lihased lõtvuvad, mistõttu kutsetööd ei saa jätkata. Sageli need haigusvormid kombineeruvad.

Düskineesia iseloomustamiseks esitame haigusjuhu. 28aastane viiulikunstnik, tööstaažiga 10a. kaebas viiuli mängimisel valusid vasakus käes ja õlas, nii et mängimine tuli katkestada. Seoses eelseisva kontserdiga on viimasel ajal väga palju harjutanud. Esines vasaku käe pigistusjõu mõningane vähenemine. Vasaku randmepiirkonna palpeerimisel minimaalne valulikkus. Labakäte ja lülisamba röntgeniülesvõtted normis. Diagnoos: düskineesia.

Kirjutuskrambi korral tuleb seda põhjustanud tegevusest kas lühemaks või pikemaks ajaks loobuda.

Profülaktika

Korraldada töö rütmi, nii et see sisaldaks puhkepause ja kui võimalik, anda käele või kätele väiksem koormus. Pillimängijatel hoiduda ülemängimisest. Käte kahjustust aitab vältida võimlemine mängimise vaheaegadel. Hästi mõjuvad soe dušš ja soojad vannid kätele. Käsi masseerida kaks korda ööpäeva jooksul.

Massaaži peaks iga töötaja oskama endale ise teha. Alustatakse sõrmedest, masseerides läbi kõik sõrmed eraldi, seejärel masseeritakse kämmalt ja randmeliigese piirkonda. Järgnevalt masseeritakse küünarvart, küünarliigest ja lõpuks õlavart. Kõiki massaaži liigutusi suunatakse perifeeriast kaenlaaugu suunas, arvestades vere ja lümfi äravoolu suunda.

Põhiliseks massaaživõtteks on hõõrumine. Massaaži tehakse istudes. Masseeritav sõrm (1) haaratakse teise käe kolme sõrmega: pöial asetatakse selgmiselt ja nimetis- ning kolmas sõrm pihkmiselt ja hõõrutakse energiliselt. Algul libistatakse pöialt sirgjooneliselt piki sõrme telge, sellele järgnevad ringjad liigutused.

Kämbla (2) selgmise poole masseerimisel asetatakse teise käe neli sõrme vastu peopesa ning pöial käeseljale. Tehakse ühesuunalisi ja ringjaid hõõrumisliigutusi pöidlaga kämbla selga masseerides, hiljem teiste sõrmeotstega peopesi masseerides. Seejärel painutatakse ja sirutatakse kõiki sõrmeliigeseid, surutakse käsi rusikasse ja sirutatakse sõrmi niipalju kui võimalik.

Randmeliigest masseerides (3) haaratakse ta pöidla ja teiste sõrmede vahele ning tehakse ringjaid hõõrumisliigutusi. Sellele järgnevad aktiivsed harjutused (sirutamine-painutamine või ringitamine).

Küünarvarre massaaži (4) alustatakse voolimisliigutustega peopesapoolsest küljest. Randmeliigese piirkonda asetatud peopesa teeb voolimisliigutusi, libistades peopesa teise käe randmeliigese selgmiselt poolelt piki küünarvart. Seejärel pigistatakse pöidla ja nelja sõrme vahel küünarvart, hõõrutakse ja pigistatakse pöidla ja nelja sõrme vahel küünarliigest ning sirutatakse ja painutatakse kätt küünarliigesest.

Õlavarre massaaži (5,6) alustatakse voolimisest peopesaga küünarliigese poolt õlaliigese suunas liikudes. Järgneb algul kakspealihase, siis kolmpealihase pigistamine (nelja sõrme ja peopesa vahel).

Nii masseeritakse endal ise kordamööda kumbagi kätt. Massaaži eesmärgiks on parandada käte verevarustust, kudede ainevahetust ja toitumist ning soodustada liigeste talitlust.

Professor NAOMI LOOGNA