Rõõmus amatöör Sixten Sild

Orienteerujate suures väes ootab suve ka Eesti viimaste aastate säravaim mees Sixten Sild, kuid tänavu ei sea ta endale enam nii kaalukaid eesmärke nagu läinud aastatel. ja nimetab end ise rõõmsaks amatööriks.

Sild on sukeldunud Võru Kommertsi arendusdirektorina argitöösse, ei registreerinud end läinud aastate kombel eliidile mõeldud maailma karikasarja etappidele, kuid orienteerumisest järsult ja lõplikult taanduda ei kavatse ta veel niipea. "Töö võtab nüüd põhiaja, sport on karastuseks. Kuid tervisesportlane ei ole minu iseloomustamiseks õige sõna. Olen rõõmus amatöör, kes naudib oma ala. Mulle meeldib orienteerumine, tunnen kohe ta järele puudust," tunnistab Sild. "Viimati käisin jooksmas eile õhtul kella üheksa ajal. Kui täna aega saan, lähen jälle."

Samas tunnistab oma ala suurkuju, et varasemaga võrreldes on seis nüüd ikkagi hoopis teine - ta pole enam suurte koormustega harjutanud, üldine tervislik seisund on küll hea, kuid vanus on juba selline, et väikesed vigastused ei lähe enam nii kiiresti üle kui varem.

Väike kripeldus saadab Silda

Kogenud mehena, kes metsas kunagi ära ei eksi ja erinevates riikides ka kõige metsikumates oludes edukalt ringi on kihutanud, on Sild pihtinud, et orienteerumine on võluv ala, millest loobuda raske. Ta leidnud juba aastaid tagasi nipi, kuidas jalad täpselt nii tööle panna, et mõistus metsarajal ära ei kaoks. "See tuleb kogemustega. Pea tuleb tööle panna, mitte ainult jalad. Viis-kuus aastat tagasi tabasin äkki, millal on vaja viieks sekundiks peatuda. Sellest piisab. Nooremad poisid panevad ses olukorras edasi," tutvustas Sild üht oma kreedot mullu enne oma viimast suurt üritamist Sotimaal peetud MMil.

Pikki aastaid on Silda orienteerumises edu saatnud - ta on olnud väga vajalik mees Eesti koondises, koduklubis OK Võru ja ka Rootsi klubi Triangeln on talle seniajani tänulik. Nüüd on Sillal aeg laustipust tasapisi lihtsurelikuks tõmbuda.Ta tunnistab talle omasel siiral moel, et teda saadab algava hooaja eel eriline tunne. "Kas just kahjutunne, kuid veidi kripeldav tunne, et päris kõike ei saanud ma kätte."

MMidele ja MK sarja ei kavatse Sild enam sekkuda, kuid kraad nõrgematel jõuproovidel tahab ta end ja teisi endiselt proovile panna. Sild tahab kindlasti joosta Balti meistrivõistlustel, mis tänavu ta enda kodu lähedal Eesti-Läti piiril tuttavates metsades. "Annan seal nõu teistele,"ei kavatse Sild teadmisi meeskonnakaaslaste eest varjul hoida. Heameelega teeb ta kaasa veel ka 12.-15. juulini toimuval suurel nelja-päeva-jooksul. Põhjus on lihtne: "Aegviidu polügonil on imeilus loodus. Kõrvemaa." Vanasti sinna ei lubatud.

Oma Eesti ja Rootsi klubi eest võistleb Sild tänavugi hea meelega.

Võidurõõmu ihalus pole kadunud

Sild arvab, et pärast tema otsust laustipust tagasi tõmbuda, läheb Eesti koondises lahti päris tõsiseks heitluseks liidrikoha pärast. "Võimalusi on neljal-viiel mehel - Tarvo Avastel, Erik Aibastil, Olle Kärneril, vanematest Rene Ottessonil..."

Nende meeste jaoks seab Sild lati väga kõrgele, arvab, et tema hiilgepäevade taset nad niipea siiski kätte ei saa. Mantlipärijatel tuleb tõsiselt pingutada. Vanemate meeste jaoks olevat kõik juba liiga hilja. Neil oleks vaja elu paariks aastaks oluliselt ümber seada, treeninglaagrites käia - kuid seda ei saa vanemad mehed endale enam lubada.

Nooremad anded on Silla hinnangul küll võimelised kunagi tippu tõusma - kui oskavad oma elu täpselt seada. Polevat vaja muud kui suuremat treeningmahtu.

Sild arvab, et aastatega loodud tugev aluspõhi lubab tal veel mõnda aega tehtud töö vilja maitsta. Ja resümeerib kavalalt: "Tahan Eesti parimatele veel säru teha. Võidurõõmu ihalus on endiselt olemas."

URMAS ESLON