Tubakas ja vähk

Eestis haigestub aastas vähki ligi 6000 inimest, neist üle poole on mehed. Seejuures esineb meestel kõige rohkem kopsuvähki - ligi pool nende vähkkasvajaist paikneb kopsus.

Kopsuvähi peamine riskifaktor on suitsetamine - arstiteadlaste arvutuste järgi põhjustab suitsetamine kolmandiku kõikidest vähijuhtudest, seejuures enamuse (ligi 90%) kopsuvähkidest. Kui ühiskond oleks tubakast täiesti prii, sureks kopsuvähki kümme korda vähem inimesi. Paraku see nii pole ja pahaloomulistesse kasvajatesse haigestumus suureneb aasta-aastalt, olles surmapõhjusena vereringeelundite haiguste järel teisel kohal.

Ka suitsetamine võib põhjustada lisaks kopsuvähile vereringe- ja hingamiselundite haigusi, sh kopsude kroonilisi haigusi.

Suurt ohtu kujutab endast ka passiivne suitsetamine ehk see, kui mittesuitsetaja viibib suitsetajaga samas ruumis ja hingab sisse tubakasuitsu. Veerandi mittesuitsetajatel esinevatest kopsuvähkidest ongi ilmselt tinginud just passiivne suitsetamine. On isegi kindlaks tehtud, et passiivne suitsetaja hingab suitsetaja läheduses sisse isegi rohkem kantserogeene kui suitsetaja, sest kõrvaljoa suits sisaldab neid peajoa suitsust rohkem. Seejuures on mittesuitsetaja kops suitsetaja omast tundlikum.

Tubakasuitsust on leitud 4200 erinevat kemikaali, neist kümned tekitavad vähki.

AGNES JÜRGENS,
Tervisekaitseinspektsiooni pressinõunik