Suitsetajad surutakse nurga taha

Enne jaanipäeva, kui riigikogulased sabatile lähevad, peaks katuse alla saama seadus, mis sätestab suitsetamise avalikes paikades. Suitsumeeste ja naiste ahistamine meil nii pööraseks veel ei muutu kui Ameerikas ja kasvõi Soomeski, kuid tasapisi hakatakse kraani koomale keerama.

Praeguseks on seadus, mis käsitleb suitsetamist avalikkusele avatud kohtades - tervishoiu- ja haridusasutustes, ootesaalides ja kauplustes, läbinud Riigikogus poolteist lugemist, kinnitas Sotsiaalministeeriumi tervise edendamise büroo juhataja Andrus Lipand.

"Riigikogulastega on räägitud ja üldine seisukoht on, et seaduse vastuvõtmisega pole mõtet viivitada," sõnas Lipand. Seaduseelnõu on tema sõnul valminud lähtuvalt eurodirektiividest ning kohandatud ega tohiks vastupanu leida.

Sigaret salaja pööningul

Eesmärk näikse selles, et edaspidi võib/saab suitsu teha vaid kindlas ruumis või eraldatud kohas, mitte igal pool nurga taga või koridoris. Ning asutustel, ettevõtetel jpt tuleb mõelda vastava koha loomisele. "Eesmärk on meil sama, mis kogu Euroopas - suitsuvaba keskkonna loomine. Et suitsetaja ei segaks ega kahjustaks mittersuitsetaja tervist. Lõppeks, suitsetamine ei ole ju normaalne elu osa."

Nemad tõmbavad suitsu veel nurga taga.

Niisiis, ligi 40 % aktiivsest elanikkonnast võib end peagi leida tagakiusatud seisust. On ju tekkinud ka ameteid, kuhu suitsetajaid tööle ei võeta. Suitsetamiseks peab asutuses, kus suitsuruumi pole, leidma lähitulevikus mõne tagahoovi või kimuma WC kabiinis.

Tervisekaitseinspektsiooni pressinõuniku Agnes Jürgensi sõnul on nad saanud mõne signaali, enamasti kauplustest, kus suitsetamine on lubatud. "Meile teatati, et Kristiine keskuses olid tuhaurnid saalis. Ka ühes maksimarketis keelati suitsetamine."

Õpilased tõmbavad rohkem

Andrus Lipand aga väidab statistika põhjal, et 70% suitsetajatest soovib oma harjumusest loobuda. "Ses mõttes on suitsetamise piiramine asutustes tervitatav. Tööandjal peaks sellest küll rõõmu olema. Muide, alates 1994. aastast on suitsetamine töökohtades pidevalt langenud."

Kuigi suitsetamine võib väheneda asutustes, on ta kindlasti kasvanud kooliõpilaste hulgas. Värskemate uurimused näitavad, et suitsetab umbes iga neljas noormees ja viies neiu. Eesti Uimastipreventsiooni Sihtasutuse uuringu andmeil alustab suitsetamist üle 20% 14 aastaselt - see on kriitilisem iga. 58% õpilastest (64% poistest) on proovinud marihuaanat. Noorte sigaretilembus on kasvuteel, eriti tütarlaste seas.

Piirkonniti ilmeb huvitav omapära. Kui 15-16aastastest suitsetab Kohtla-Järvel regulaarselt 34%, siis Pärnu linnas vaid 12%. Tallinnas ja Tartus on need numbrid vastavalt 22% ja 25%. "Neis koolides, kus tabakateemat üldse ei käsitleta, on suitsetamine nii õpilaste kui õpetajate osas märksa suurem," teab Lipand.

Soomes suled lendavad

Arvud arvudeks. Uues seaduses seisab ka punkt, mis alla 18aastastel suitsetamise keelustab. Klausel näitab Lipandi sõnul küll rohkem riigi hoiakut, kuid lubab põhimõtteliselt ka lapsi või nende vanemaid trahvida. Praeguse puuduvad seadusandluse kohaselt võib suitsetada ka teatris või bussis.

Jõustuva seaduse kohaselt antakse riigiasutustele ja ettevõtetele aega kolm aastat, et luua suitsetajatele ja mittesuitsetajatele nõutavad tingimused.

Soomes näiteks tekitas hiljuti pahameelt tagaselja otsus, millega parlamendihoone kõige ajaloolisem ja kaunim saal muudeti suitsuruumiks. Tegu oli ligi sajandivanuse nn "naiste salongiga", mille seintel rippusid hinnalised teosed Soome tuntumatelt kunstnikelt. Küllap oli tegu enamuse otsusega.

Soomes kui Euroopa Liidu liikmesriigis peetakse juba ammu ägedaid vaidlusi lõbustuspaikades suitsetamise poolt ja vastu. Ägedaid pooldajaid on mõlemal poolel. Kui see hullus koos EL-iga meile jõuab, algab ilmselt suurem ja põnevam osa sõnasõjast.

RAUL TOOMAN