Usk ja seksuaalsus

"Usk on rahvale oopium," nii väitis omal ajal Karl Marx.Tema arvates on usk illusioon, mis oli loodud inimeste distsiplineerimiseks. Nüüd, pärast tema surma, võiks küsida, kas sel mõtteavaldusel on tähendus ka veel aastal 2000 - eestlastele ja üldse kogu inimkonnale.

Minu arvates on erinevad usud - judaism, hinduism, katoliiklus, protestantlus, islamiusk - nii üksikisikut kui ühiskonda tervikuna enamasti mõjutanud seksuaalsust aheldavalt. Inimese seksuaalelu on see isikliku elu ala, mida usundid on eelkõige puudutanud oma erinevate seadustega. Maailmas eksisteerib isegi üks äärmuslikemaid usulahke, mis nõuab oma liikmete kastreerimist. Teine näide on aastasadade vältel välja arendatud katoliku kiriku tsölibaadi (abiellumiskeeld) nõue kõrgemate vaimulike kohta, millega keelatakse inimese normaalsed tungid ju täielikult. Skandinaavias annab tooni lestaadlus, mis veel tänapäevalgi keelab rasedusvastased vahendid ja abordi, isegi kui need näiteks meditsiinilisel põhjusel soovitavad oleksid. Vanasõna "Kelle leiba sööd, selle laulu laulad" kammitseb usklikus ühiskonnas eriti loovinimesi, isegi sel juhul, kui kirik pole tööandja. Suurem osa usklikest suhtub kõigesse uude konservatiivselt, ka juba 1960. aastail alanud seksuaalrevolutsiooni, ja soovib kinni pidada iganenud mallidest nagu näiteks: pere on väike institutsioon. Kas see ikka on nii?

Võib tuua palju näiteid, kuidas usk on põhjustanud traumasid juba lastele, mõjutades neid seejärel ka kogu täiskasvanuea. Halvimal juhul on tagajärjed hävitanud inimese psüühilise tervise. Muuseas, sõna evolutsioon on uuspuritaanluse tõusu tõttu kui moraalitu USA (mõned osariigid välja arvatud) bioloogiaõpikuist välja jäetud. Mõne usundi põhijooneks ongi inimese elutahte lämmatamine pedantsete seaduste ja määruste sunni abil. Peaaegu kõike, mis valmistab naudingut ja elurõõmu, peetakse patuks, süstides inimestesse sageli asjatut süütunnet. Pealegi, iga usk peab just oma käsitust maailmakõiksusest ainsaks ja õigeks. Ägedaimad ja usule oma elu ohverdanud inimesed püüavad "pöörata" rühmitusi, kes suhtuvad seksuaalsusesse arusaavamalt ja sallivamalt. Igaüks, kes seda lookest nüüd luges, peaks mõistma, et vaid piisav informatsioon armastuse tähendusest inimesele ja õiges suhtes usku edendab vabadusaadete levimist ja rasside ning rahvaste lähenemist.

HANNU HAMUNEN