Uimastiuurimus koolides

Eelmisel aastal viidi Eestis teistkordselt läbi rahvusvaheline Euroopa Kooliõpilaste Alkoholi ja Narkootikumide Kasutamise Küsitlusuuring. Esimene küsitlus toimus Eestis 1995. a. Küsitletavaiks oli mõlemal korral üle 3000 15-16aastase koolinoore. Esindatud olid kõik koolid üle Eesti, nii üldhariduslikud kui kutseõppeasutused, nii eesti- kui venekeelse õppega. 1999. a uurimistulemusi 1995. a tulemustega võrreldes võib öelda, et kõiki uimasteid tarvitatakse rohkem kui 4 aastat tagasi. Ka suitsetajaid on rohkem kui varem. Alkoholi tarbimist peegeldavad tulemused näitavad, et rohkem on sagedasi napsitajaid ja purjutajaid. Koolinoorte osakaal, kes on vägijooke pruukinud enam kui 10 korda elu jooksul, on kasvanud 43%-lt 55%-ni. Vähem on noorukeid, kes ei ole kunagi purjus olnud: 42%-lt 33%-ni.

Illegaalseid uimasteid oli 1995. a tarvitanud 8% õpilastest, 1999. a on proovijate hulk kasvanud 16%. Kõige enam on suurenenud noorte osa, kes on vähemalt korra proovinud amfetamiini (0,4%-lt 6,85%-ni) või kanepitooteid (7,8%-lt 12,7%-ni). Illegaalseid narkootikume saadakse peamiselt sõpradelt ja proovimise põhjuseks on valdav osa tarvitajatest märkinud uudishimu. Enamlevinud illegaalsed uimastid, nagu kanepitooted ja stimulaatorid, on kergelt kättesaadavad kuni 19 protsendi õpilaste arvates, ka heroiini muretsemist peab lihtsaks kümnendik küsitletuist.

Võrreldes eelmise uurimuse tulemustega teadvustatakse nüüdseks enam uimastite tarbimisega seotud riske: amfetamiini ja ecstasy tarbimist peab nüüd riskantseks 90% õpilastest (1995.a olid vastavad protsendid 60 ja 58), kokaiini ja LSD tarbimist 91% küsitletuist (1995.a 73% ja 66%). Vaatamata sellele, et uimastitega seotud ohte tajutakse rohkem, ei ole see aga vähendanud tarbimist.

Kõige suurem on probleem Tallinnas ja Ida-Virumaa linnades, kus illegaalseid uimasteid on proovinud vastavalt 23% ja 24% õpilastest. Maakohtades ja väikelinnades on illegaalsete narkootikumide probleem siiani veel väiksem, legaalseid - alkohol ja tubakas - tarvitatakse aga nii linnas kui maal. Suurimad narkootikumide tarvitajad on mitte-eestlastest noormehed - proovinuid 29% küsitletuist, alkoholi aga tarbivad kõige rohkem eesti poisid.

1995. a uurimuse andmetel on võrreldes Lääne-Euroopa riikidega Eestis märgatavalt suurem sooline eristus. Poisid tarbivad kõike rohkem, sagedamini ja suhtuvad kogu probleemi sallivamalt. Ka 1999. a tulemused näitavad, et eesti tütarlapsed on siiani palju tagasihoidlikumad kui poisid. Kui vaadelda erinevaid tüüpi koole, siis kutsekoolide õpilaste hulgas on kõikide uimastite, nii legaalsete kui illegaalsete, tarvitamine rohkem levinud kui põhikoolides või gümnaasiumides. Enam uimastilembesed on nõrgema õppeedukusega ja problemaatilised noored.

AIRI-ALINA ALLASTE,
Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi teadur