Kevadel kipuvad hambad lagunema

Mis võiks selle põhjuseks olla, kas vitamiinipuudus?

Hambaarst Aita Kukk: Kevadel on hambaarstide töökoormus tõesti suurem, sest kõik tahavad ju suveks kena naeratust saada. Puhkused tulevad, paljud sõidavad ära ja seepärast on hambaarstidel käed tööd täis. Mis puutub vitamiinipuudusesse, siis praegusel ajal, kus aastaringselt on saada igasugust värsket kraami ja ka vitamiinipreparaate, ei tohiks asi eriti tõsine olla. Küll aga jätavad organismile jälje talvine pimedus ja stressirohke elu.

Miks õieti peab kaks korda aastas hambaarsti juures käima, isegi siis, kui hambad ei valuta?

Põhjus on lihtne: kui hammas ei valutagi, võib sellegipoolest olla kergeid kaariesekahjustusi. Esialgu hambaauk valu ei tekita, seega ei aima inimene selle olemasolu. Väikest auku on aga kerge parandada, pole suurt kulu ega ka valu, mille pärast hambaarsti eelkõige kardetakse.

Ka hambavalu on mitmesugust. Kui inimesel on tundlikud hambad, mis reageerivad kuumale, külmale, tuuletõmbele, hapule, siis sellest tingitud valu on küll ebamugav, kuid mitte ohtlik. Tundlike hammaste omanikud peaksid kasutama Sensodyne hambapastat, tundlikkust aitab vähendada ka hammaste lakkimine, kuid seda pidevalt arsti juures tegemas käia on tülikas ja kulukas.

Ohtlik on selline hambavalu, kus võib kahtlustada juurealust põletikulist protsessi. Sel puhul ei aita ka valuvaigisti. Siis tuleb küll kähku-kähku arsti juurde minna, sest mädane põletik põhjustab mitmesuguseid tüsistusi. Haigekassakaardi omanikule on ravi valvearsti juures tasuta.

Alati ei kaksata hammast välja.

Tihti kardetakse, vahel hoopis soovitakse, et arst valutava hamba välja tõmbaks. See on vale lähenemine. Kui hammast vähegi säästa saab, siis tuleb seda ravida. Valvearst puurib valutava hamba lahti ja paneb sellesse rohtu ning täidab ajutise plommiga või jätab hoopis lahti. Vajadusel määäratakse ka tabletikuur. Ajutine plomm on pehmest materjalist ja seepärast tuleb see hiljemalt kuu aja jooksul asendada. Kui plomm ise välja pudeneb, kaotab hammas steriilsuse ja arst peab juureraviga otsast alustama.

Mida peab tegema, et hambavalust pääseda?

Loomulikult peab hambaid pesema. Tavaliselt soovitab arst sobiva hambapasta. Enamasti sobib fluoriga hambapasta, see tugevdab hambavaapa. Vanemad peavad jälgima laste hammaste seisukorda. Ka piimahambaid tuleb parandada, sest nende korrasolek ja säilimine mõjutab ka jäävhammaste kasvamist. Hoolega peab säilitama viiendat piimahammast, sest selle olemasolust sõltub, kas kuues hammas tuleb oma õigele kohale ja hambarivi jääb kenasti sirge.Vanemad kipuvad unustama, et piimahambaid on 20 ja pahatihti peetakse 6-7 aasta vanuses suhu tulevaid kuuendaid hambaid ka piimahammasteks ning ei kiirustata neid ravima."


Aita Kukk teeb oma tööd.

Kas on ka erilised riskirühmad, kelle hambad kipuvad rohkem lagunema?

Üldteada on, et rasedate hambad kipuvad lagunema. Ka menopausis naistel on hammastega rohkem muret, samuti inimesed, kes põevad endokrinoloogilisi haigusi (diabeet, struuma).

Toidulaud peab olema tasakaalustatud.

Veel on olulised inimeste toitumisharjumused. Kui juuakse liiga lahjat piima, siis organism ei omasta selles leiduvat kaltsiumi. Nii et, kaalujälgijad ja igasugused teised dieedipidajad peaksid olema ettevaatlikud. Lapsed ei tohiks üldse juua alla 2,5 % rasvasisaldusega piima,

Meeste hulgas on palju neid, kelle hambad said korraliku kahjustuse nõukogudeagses ajateenistuses. Põhjuseks võib olla nii ühekülgne toit kui kehv ravi. Pole välistatud, et oma osa oli sõjaväe territooriumi saastatud keskkonnal ja kiiritusel.

Hambad, nagu kõik muugi, on meil päritud vanematelt. Seega: kehvade hammastega vanemad peaks eriti hoolega jälgima oma laste hammaste tervist.

Veel mängib oma osa joogivee keemiline koostis ja viimasel ajal räägitakse ka sellest, et tsitrusviljadega liialdamine viib organismist kaltsiumi välja.

Miks on nii, et isegi tervete hammaste omanik pelgab hambaarsti?

Hästi suur on hirm valu ees. Võin öelda, et umbes 15 % inimestest on väga hellad valu suhtes, regeerivad igale väiksemalegi suus tehtavale liigutusele. Mõni ei kannata isegi süstlanõela torget. Seevastu umbes 10 % on valu suhtes üsna tuimad ega reageeri eriti millelegi. Enamik jääb kusagile sinna kahe äärmuse vahele. Hirm tavaliselt suurendab valu veelgi. Puurimine praegusaegsete kiirete turbopuuridega valus ei ole. Kellel on tundlikud hambad, sellele võib olla ebamugav puurimisel tekkiv tuul või külm vesi. Kui ma inimesele selgitan, mis teda ootab ja mis võib valu põhjustada, saab ta "vaimu valmis panna" ja suudab ennast paremini valitseda. Patsiendi ja arsti vaheline suhe peab olema usalduslik.

Kas vahel juhtub ka ootamatusi?

Loomulikult. Iga inimene on erinev, alati ei oska ka ka kõige kogenum arst kõike ette näha. Pealtnäha tillukese auguga hammas võib olla seest üsna tühi. Keeruline on ravida põletikulist hammast. Juhtub, et inimene on mõne ravimi, näiteks tuimestusaine vastu tundlik ega tea seda ise. Ja alati on olemas eriti keerulised juhtumid, mida esineb nii harva, et iga arst ei kohta neid terve oma praksise jooksul...

Kui tõsiselt saab võtta juttu, et hammaste raviks ja proteesimiseks ei tohi kasutada erinevaid metalle?

Hõbeplomme ja kuldkroone pandi vanasti kogu aeg. Kuld on kroonimaterjalina muidugi parim, sest ei reageeri õieti millegagi, on ka suhteliselt pehme ega kuluta liialt vastashammast. Metallimaitse suus tekib reeglina inimesel, kel on suus teraskroonid ja kes ei pese eriti hoolsalt hmbaid. Ka mao ülehappesus võib olla häirivaks teguriks.

Üks kevadine soov hambatohtrite patsientidele?

Käige kaks korda aastas hambaarsti juures. Lootusetuid juhtumeid pole olemas, iga inimese hambaid annab korrastada. Tuleb vaid leida sobivaim ravimeetod.

EDA LIIVÄÄR

 

NB! Projekti "Tubakast Lahti" küsimustik tööandjatele
UUS hind otsekorraldusega tellijatele!

Aeg on Terviseleht ära tellida

Terviseleht on Facebookis

Pakume tööd

Varjatud toidutalumatuse artiklid

Sõlmi otsekorraldusleping! UUS HIND

 
Kas seksuaalkurjategijate keemiline kastreerimine peaks olema Eestis lubatud?
jah, vabatahtlikele
jah, sunniviisiliselt
ei mingil juhul
terviseleht@terviseleht.ee Delfi