Hommikusöök tervisele

Hommikueine söö üksinda, lõuna jaga sõbraga, aga õhtusöök anna vaenlasele.

Esimene söögikord on tähtsaim. Mõnele piisab kruusitäiest kangest kohvist, teine jõuab kiiruga paar võileiba neelata. Hommikused lemmiktoidud on ka krõbedad maisihelbed, müsli, keedetud või praetud muna, kohupiim, pudrud.

Süüa või mitte süüa

Vastuse annab inimese bioloogiline rütm. Seedetraktil kujuneb oma rütmika, millest olenevad ülejäänud (närviraku impulss, hingamine, südametsükkel, ööpäeva rütm jt). Seedetrakti rütmi tuleb arvestada eeskätt toidukordade arvu juures. Süüa tuleks seedetrakti aktivatsiooniperioodil, mis kordub iga 3,5-4 t tagant. Seega peaks täiskasvanul olema 4-6 söögikorda: hommikusöök, lõunaoode, lõuna, õhtusöök jne, väike õhtusöök peaks olema 2 t enne magamaminekut.

Enamus ülekaalulisi sööb ohtralt ja ainult paar korda päevas. Korraliku hommikueine asemel joob tassi kohvi. Lõuna ajal süüakse liiga palju ja kiiret. See tekitab alarmi seedenäärmetes. Vere juurdevool seedeelunditesse suureneb järsult, kõhunäärmes võib tekkida turse. Nii kurnatakse ka pankreases insuliini tootvad rakud. Vähemkvaliteetne insuliin aga osaleb glükoosist rasva sünteesimisel. Siit ka põhjus, miks liiga suurte söögivaheaegade puhul kehakaal suureneb.

Biorütmid on erinevad

Ööpäevalähedasi biorütme on erinevaid, enamuses 20-28 t. Kui inimesel on rütmid lühema perioodiga (alates 20 tunnist), ärkab ta hommikul hea söögiisuga. On ka pikema perioodiga (kuni 28t) ja sel juhul on organismi käivitumine hommikul aeglane, parim töövõime saavutatakse õhtupoolikul.

On veel kolmas grupp, kelle ööpäevarütmika on 24 t lähedase perioodiga. Nende jaoks peetakse normaalseks 6 söögikorda päevas.

Toitumisuurijad pole üksmeelel ja on neidki, kes soovitavad süüa siis, kui tekib näljatunne. Osaliselt on neilgi õigus. Seepärast polegi hommikusöögi osa päevases toiduratsioonis kerge määratleda. Mitmekülgset hommikusööki peetakse kas väga oluliseks (külmad ja soojad joogid, pudrud jne) või täiesti tarbetuks (piisab klaasitäiest toasoojast vees). Iga inimene on erinev ja tervislikust toitumisest rääkides ei saagi anda ühte, kõigile sobivat retsepti. Harjumused, vanus, füsioloogilised iseärasused, haigused, pärilikkus, töö iseloom määravad palju.

Mõni armastab hommikuti süüa müsli ja võileiba, teine kohvi kõrvale mahla või midagi värsket.

Päev algab tagasihoidlikult

Klaasitäie toasooja vee või meega piparmünditeega. Soovides tervist tugevdada ja öiseid jääkaineid kehast eemaldada, teeme ka hommikuse õliloputuse pärast ärkamist tühja kõhuga ja enne hammaste pesemist (vana Tiibeti-õpetus). Täisväärtuslik hommikusöök võib mõjutada päeva meeleolu, kui sööme isuga, soovides olla sale ja terve. Pärast ärkamist on inimene kõige vastuvõtlikum ja emotsionaalselt tundlikum. Keha pole veel päriselt ärganud ja alles loob tasakaalu. Paljudel ei olegi hommikuti isu (võibolla hilisõhtuse söömise pärast). Siis võtab kange kohv viimasegi - aga kuidas ja kas aastatepikkusest harjumusest lahti saada, on iseküsimus. Ideaalne hommikusöök peaks olema kergesti seeditav ja mitmekülgne. Pere üllatamiseks võiks keeta juba õhtul vette paisuma pandud kuivainetest hommikuks ühe erilise-tervisliku pudru.

(Järgneb.)